Akadeemiline Ajalooselts

Ivar Leimuse ettekanne 8.12

2011-11-29T16:52:00.001+02:00

Selle aasta viimane Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek leiab aset 8. detsembril kell 18:15 Lossi 3-425. Esineb Ivar Leimus ettekandega „Unikaalne leid Tallinna lahest“.8. augustil 2011 märkas hobisukelduja Tallinna lahes umbes 5 meetri sügavusel merepõhjas suure kivikogumi ääres kummuli lebavat puitkasti. Kasti sisu lähemalt uurides leidis ta mõned nahk- ja puitesemed ning kokkukleepunud müntidest väikese kämbu. Kõik esemed ja üles tõstetud puukast anti üle Eesti Ajaloomuuseumile. Veest toodi välja 270 eset, millest enamuse moodustavad mündid. Need pärinevad peamiselt Visbyst ja Tallinnast, oma koosseisu põhjal võiks mündikogum kuuluda 1280. aastatesse. Sama ajamäärangut toetavad ka kastis olnud klappkaalud. Koos kaaludega leiti komplekt kaaluvihte, mis on justeeritud arvatavasti Kölni marga järgi. Lisaks oli kastis säilinud noatuppede katkeid, noapäid ja -võrusid, samuti üksikuid õmblustarbeid. Arvatavasti oli tegemist mõnele väikekaupmehele kuulunud kaubakastiga 13. sajandi lõpust.

Lea Kõivu ettekanne 24.11

2011-11-14T09:31:00.002+02:00

Neljapäeval, 24. novembril 2011 kell 18:15 toimub Lossi 3-425 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Lea Kõiv ettekandega „’Visionismist’ Tallinnas 1640.–1650. aastatel“.

„Visionismist“ Tallinnas 1640.–1650. aastatel

Nn visionismi ehk „uue prohvetluse“ (vrdl. vanatestamentlikud prohvetid) puhul oli tegemist ühega 16.–17. sajandil Saksamaal levinud usuvooludest, mis jõudis ka põhjapoolsetele luterlikele aladele, sh Eestisse. „Uued prohvetid“ olid enamasti lihtrahva hulgast pärit ilmalikud isikud, kes (väidetavalt) jumala saadetud ingli kaudu saadud nägemusi ehk visioone järgides kuulutasid ette sündmusi ning kutsusid inimesi üles kahetsusele ja meeleparandusele. Prohvetid ei vastandanud end luterlikule kirikule ning kirik sallis nähtust sel määral, kuni „visioonid“ olid kooskõlas luterluse pealiiniga. Mõistagi kätkes see kriteerium endas tõlgendamisvõimalusi, mistõttu põhjustas prohvetlus rohkesti teoloogilisi dispuute, sh trükisõnas.
Üpris vähe tuntud on asjaolu, et nn visionism leidis märkimisväärselt kõlapinda ka Tallinnas, ning et selle kaitsjate leeri asus üks Tallinna (ja Eesti) vaimse eliidi hulka kuuluvaid vaimulikke. Ettekandes vaatlengi visionismi ilmnemist Tallinnas lähemalt, käsitlen selle ümber Tallinna ilmalikes ja vaimulikes ringkondades puhkenud poleemikat ja vastasseise ning tallinlaste osalust kaasaegses teoloogilises diskussioonis prohvetluse üle.

Konverents "Kakskümmend aastat ajalookirjutust iseseisvas Eestis" 5. novembril

2011-10-27T08:49:00.006+03:00

Akadeemiline Ajalooselts vaatab 5. novembril toimuval konverentsil tagasi viimase kahe aastakümne jooksul Eesti ajaloomaastikul toimunud arengutele. Ettekanded puudutavad nii kitsamaid teemavaldkondi kui laiemalt ajalookirjanduse ja ajalooõpetamisega seonduvaid küsimusi. Esinevad Marek Tamm, Olaf Mertelsmann, Mati Laur, Juhan Kreem, Helena Sepp ja Mare Oja.
Konverents toimub Tartus (Lossi 3-425) ja algab kell 14:15. Üritus on tasuta ja eelregistreerimine pole vajalik.

Kava
14:15-14:20 Tervitussõnad
14:20-14:50 Marek Tamm (Tallinna Ülikool): Ajaloolaste vabariik: Eesti mälupoliitikast 1987–1994
14:50-15:20 Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikool): Eesti historiograafia rahvusvahelisest perspektiivist
15:20-15:50 Mati Laur (Tartu Ülikool): Eesti ajalookirjandus kahel viimasel aastakümnel
15:50-16:15 Kohvipaus
16:15-16:45 Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikool): Eesti medievistika hetkeseis
16:45-17:15 Helena Sepp (Tallinna Ülikool): Ülevaade Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis aastatel 2003-2011 kaitstud lõputöödest
17:15-17:45 Mare Oja (Tallinna Ülikool): Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses 1992-2011

Enn Küngi ettekanne 20. oktoobril

2011-10-11T08:27:00.002+03:00

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18:15 toimub Lossi 3-425 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Enn Küng ettekandega "Jöran Sperling Ingerimaa kindralkubernerina 1683-1691".

Rootsi ja ka Eesti ajalookirjutus käsitleb Jöran Sperlingit kui riigi uute provintside (Skåne, Hallandi ja Blekinge) ning seejärel Ingerimaa sihi- ja kavakindla rootsistajana. Seda ta kindlasti oli, endistel Taani aladel jõulisemalt kui Ingerimaal. Ingerimaal tähendas rootsistamine eelkõige Rootsis välja kujunenud bürokraatiamudeli rakendamist kohalikus asjaajamises ning rootsi keele kasutamist dokumentides ja kirjavahetuses, mitte aga provintsielanike emakeele vahetust. Samuti soosis Sperling Ingerimaal ortodoksi kiriku liikmete konverteerimist luteri kiriku rüppe. Kuid rootsistamine ei ole ainus põhjus, miks tasub Sperlingit Läänemere provintside ajaloos meeles pidada. Ta oli juht, kes jõuliselt sekkus oma provintsi majandusellu, edendades transiitkaubandust, üleminekut passiivselt kaubanduselt aktiivsele, kohapealset manufaktuuriettevõtlust jpm. Stockholmist vaadatuna oodati Sperlingilt ka oma provintsi julgeoleku tagamist, kindluste ehitamist, naaberriigis Venemaal luuretegevuse korraldamist ning diplomaatilist suhtlust Novgorodi ja Pihkva vojevoodidega. Veel tuli tal keskse riikliku küsimusena tegelda reduktsiooniga.

Sperling töötas Ingerimaal ajal, kui teisteski Rootsi ülemereprovintsides olid ametis tugevad kindralkubernerid: Jacob Johann Hastfer (1686-1695) Liivimaal ja Axel Julius De la Gardie (1687-1704) Eestimaal. Kas nende kolme provintsi sisepoliitikas oli valdkondi, mis neid mehi omavahel sidus, või piirdus omavaheline suhtlus kohustusliku infovahetusega ja tihedamat koostööd ei tehtud?

Omaette teema on Sperling bürokraadina: millised olid kõrge kuningliku ametniku töömeetodid ja igapäevane asjaajamine. Samuti on huvitav jälgida, kuidas avavad arhiiviallikad Sperlingi inimlikke isikujooni.

Tõnu Tannbergi ettekanne 15. septembril

2011-08-31T14:57:00.004+03:00

Neljapäeval, 15. septembril kell 18:15 toimub Lossi 3-425 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Tõnu Tannberg ettekandega "Nõukogude Eesti esimesed „diplomaadid“ 1944. aastal: Hans Kruus ja tema meeskond".

1944. aasta alguses jõudis Moskvast Läände üllatav teade, et NSV Liidus asutatakse liiduvabariiklikud välisasjade- ja kaitserahvakomissariaadid. Kui 1936. aasta NSV Liidu konstitutsioon oli liiduvabariikide rahvusvahelised suhted ja kaitsepoliitika täielikult andnud keskvalitsuse pädevusse, siis nüüd – 1944. aasta veebruaris – võeti vastu muudatused põhiseaduses, millega delegeeriti liiduvabariikide pädevusse osa kaitseküsimusi ja välissuhtlus. Taoline liiduvabariikide „iseseisvuse“ suurendamine oli ootamatu.

Eesti NSV välisasjade rahvakomissariaat loodi siiski alles 1944. aasta sügisel, mil nimetati ametisse ka välisasjade rahvakomissar Hans Kruus. Kuid ettevalmistused Moskvas vastuvõetud „autonoomiaseaduste“ ellurakendamiseks algasid juba 1944. aasta varakevadel ning ettekanne ongi pühendatud peamiselt sellele, Eesti NSV välisasjade rahvakomissariaadi loomist ettevalmistavale perioodile, mil liiduvabariigi „esidiplomaadi“ võtmerollis oli juba siis Hans Kruus.

Konkreetsemalt aga otsitakse ettekandes vastuseid esijoones kolmele küsimusele: (1) millega Hans Kruus tegeles Nõukogude tagalas ja miks temast ei saanud Eesti NSV välisasjade rahvakomissari juba 1944. aasta kevadel, (2) kes olid need esimesed Nõukogude Eesti „diplomaadid“ – n-ö Kruusi meeskond ja kuidas neid hakati uueks tööks ette valmistama ning (3) milline oli Moskva tollaste „autonoomiaseaduste“ vastuvõtmise sise- ja välispoliitiline kontekst?

Ettekanne tugineb põhiosas senikasutamata arhiiviallikatele.

Forschungen zur baltischen Geschichte, Bd. 6, 2011

2011-06-07T13:25:00.003+03:00

Trükist on ilmunud ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" värske number

INHALT

Aufsätze

Mihkel Mäesalu: Päpstliche Gewalt im Kreuzzugsgebiet:
Gründete Wilhelm von Modena in Estland einen „Pufferstaat“? 11

Stefan Donecker: Arbeiten und Projekte des Dorpater Professors Friedrich Menius in den 1630er Jahren 31

Kaarel Vanamölder: Was für eine Zeitung wurde in Reval am Ende der schwedischen Zeit gelesen?‍ 61

Kristīne Ante: Eine unbekannte Seite der baltischen Geschichte: Die religiöse Bewegung der Irvingianer im späten 19. Jahrhundert 84

Tiina-Mall Kreem: Die „sichtbare Kirche“: Der lutherische
Kirchenbau in Liv- und Estland unter Alexander II. 101

Taavi Minnik: Der Teufelskreis der Gewalt: Terror und Repressionen in Estland 1917–1919 120

Helen Rohtmets: Vergeltung am Erzfeind? Die Staatsbürgerschaftsfrage der Deutschbalten in der neugegründeten Republik Estland 141

Jānis Keruss: Die Lehrkräfte der Historischen Fakultät der Lettischen Staatsuniversität und das kommunistische Regime 1944–1953 163

Ineta Lipša: Die Historiker der Lettischen Staatsuniversität in Riga und ihr Verhältnis zur Kommunistischen Partei 1954–1964 178

Tõnu Tannberg: Eine „elende Stümperei“? Zur Entstehungsgeschichte
der Hymne der Estnischen SSR 1944/45 196

Mitteilungen

Marju Luts-Sootak: Die baltischen Kapitulationen von 1710: Kontext, Wirkung, Interpretation. Ein Tagungsbericht 209

Arvo Tering: Zur akademischen Ausbildung der Mediziner Est-, Liv- und Kurlands im 18. Jahrhundert 215

Karsten Brüggemann: Gedächtnis und Identität der Russen im Baltikum: Zur Konstruktion der Geschichte einer nationalen Minderheit 225

Besprechungen

Andres Kasekamp: A History of the Baltic States (von Tiit Rosenberg) 239

Baltisch-europäische Rechtsgeschichte und Lexikographie (von Anti Selart) 243

Zeme, vara un reliģija viduslaikos un jaunajos laikos Baltijas jūras reģionā [Land, Herrschaft und Religion im Mittelalter und in der Neuzeit in der Ostseeregion] (von Marija Golubeva) 246

Границы Литвы. Тысячелетняя история [Die Grenzen Litauens. Eine tausendjährige Geschichte] (von Mārīte Jakovļeva) 252

Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen: Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt (von Lea Kõiv) 256

Aleksandrs Ivanovs, Anatolijs Kuzņecovs: Smoļenskas-Rīgas aktis, 13. gs. – 14. gs. pirmā puse. Kompleksa Moscowitica-Ruthenica dokumenti par Smoļenskas un Rīgas attiecībām / Смоленско-рижские акты XIII в. – первая половина XIV в. Документы комплекса Moscowitica-Ruthenica об отношениях Смоленска и Риги [Die Smolensk-Rigaer Akten, 13. Jh. – erste Hälfte des 14. Jhs. Die Urkunden der Sammlung Moscowitica-Ruthenica über die Beziehungen zwischen Smolensk und Riga] (von Andris Levans) 264

Балтийский вопрос в конце XV–XVI вв. [Die baltische Frage Ende des 15.–16. Jahrhunderts] (von Andres Adamson) 269

Piret Lotman: Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. saj. esimesel poolel [Heinrich Stahls Tätigkeit als Pastor in den schwedischen Ostseeprovinzen in der
ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts] (von Kari Tarkiainen) 274

Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil [Die Entwicklungsperspektiven der Ostseeprovinzen in der Großmacht Schweden im 16. und 17. Jahrhundert], Bd. 3 (von Mati Laur) 279

Communication in the Early Modern Baltic Sea Region / Kommunikatsioon varauusaegses Läänemereruumis (von Ulrike Plath) 283

Karl-Erik Frandsen: The Last Plague in the Baltic Region, 1709‒1713 (von Priit Raudkivi) 287

Eesti ajalugu V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani [Estnische Geschichte, Bd. V: Von der Aufhebung der Leibeigenschaft bis zum Freiheitskrieg] (von Toivo Raun) 291

Anja Wilhelmi: Lebenswelten von Frauen der deutschen Obersicht im Baltikum (1800–1939) (von Alexander Ewig) 297

Seebäder an der Ostsee im 19. und 20. Jahrhundert (von Karsten Brüggemann) 302

Дмитрий H.Копелев: На службе Империи. Немцы и Российский флот в первой половине XIX века [Im Dienst des Imperiums. Die Deutschen und die russische Marine in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts] (von Tõnu Tannberg) 306

Darius Staliūnas: Making Russians: Meaning and Practice of Russification in Lithuania and Belarus after 1863 (von Bradley D. Woodworth) 310

Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses [Das Russische Reich und das Baltikum: Russifizierung, Nationalisierung und
Modernisierung in der zweiten Hälfte des 19. und zu Beginn des 20. Jahrhunderts], Bd. 2 (von Konrad Maier) 313

Reigo Rosenthal, Marko Tamming: Sõda pärast rahu. Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924 [Der Krieg nach dem Frieden. Die
Konfrontation zwischen den Geheimdiensten Estlands und dem sowjetischen Abwehrdienst sowie den illegalen Kommunisten in den Jahren 1920–1924] (von Ivo Juurvee) 319

Karl Heinz Gräfe: Vom Donnerkreuz zum Hakenkreuz. Die baltischen Staaten zwischen Diktatur und Okkupation (von Olaf Mertelsmann) 322

Von den Restgütern zu den Sowchosen in Estland 1939–1953 (von Olev Liivik) 326

Sõja ja rahu vahel II: Esimene punane aasta [Zwischen Krieg und Frieden, Bd. 2: Das erste rote Jahr] (von Hiljar Tammela) 330

„Пражская весна“ 1968 года и советские республики. Pеакция власти и общества [Der „Prager Frühling“ 1968 und die Sowjetrepubliken. Die Reaktion der Macht und der Gesellschaft]
(von Tõnu Tannberg) 334

Memory and Democratic Pluralism in the Baltic States – Rethinking the Relationship (von Ilmar Kelder) 340

Ajalookirjanduse aastapreemia

2011-05-17T08:31:00.003+03:00

Laupäeval, 14. mail kuulutati Pärnus välja parim 2010. aastal ilmunud eestikeelne ajalooraamat. Komisjon koosseisus Inna Põltsam-Jürjo (esimees), Andres Kasekamp ja Art Leete otsustas, et parima tiitli väärib

Eesti kunsti ajalugu, kd. 5: 1900-1940, koostaja ja toimetaja Mart Kalm, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010.

Ajalookirjanduse aastapreemia kätteandmine

2011-05-11T10:15:00.000+03:00

Olete oodatud 14. mail 2011 kell 16.00 Pärnus, Koidula muuseumis (Jannseni 37) eesti ajalookirjanduse aastapreemia kätteandmisele. Üritus toimub Koidula muuseumi klassitoas ja J. V. Jannseni töötoas, samas avame näituse preemiale esitatud teostest, milliseid sel aastal oli tervelt 18 raamatut.

Kes soovib kaasa elada J. V. Jannseni sünnipäeva tähistamisele, mille käigus antakse traditsiooniliselt välja Jannseni aastapreemia (Pärnu linna kultuuripreemia elutöö eest), samuti AS Postimehe ja AS Wendre preemiad, peaksid tulema kell 15.00 Koidula muuseumi aeda. Selle ürituse laul ja puhkpillihelid lõpevad kell 16.00.

Samuti on võimalik peale Eesti Ajalookirjanduse Aastapreemia väljakuulutamist suhelda kerge veinilaua ääres Koidula muuseumi klassitoas või tõtata aeda elava muusika saatel vanu tantse (reilender jt) keerutama.

Alates 18.00 algab Pärnu Muuseumis (Aia 4, Pärnu) ja Koidula muuseumis Muuseumiöö.

Aldur Vunk

Juhan Kreemi ettekanne 12. mail

2011-04-18T21:23:00.002+03:00

Neljapäeval, 12. mail kell 18:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi järgmine ettekandekoosolek. Esineb Juhan Kreem teemal "Lisandusi Liivimaa reformatsiooniloole: Augsburgi Interim 1548".

Liivimaa reformatsiooniajaloos on seni olnud fookuses reformatsiooni esimene kümnend. Millised olid aga arengud 1533. aasta linnadepäeva otsuste (mis kinnitasid Liivimaa linnade orienteerituse Wittenbergi reformatsioonile) ja 1561. aasta alistumislepingute (milles reformitud usk fikseeriti kogu maal) vahel, on veel paljuski segane.

Käesolev ettekanne keskendub ühele episoodile sellest ajajärgust, nimelt Augsburgi Interimi retseptsioonile Liivimaal. Keiser Karl V poolt riigipäeval seadusega kehtestatud usuküsimuste ajutine kompromiss-korraldus pidi kehtima hakkama ka Liivimaal. Nii nagu Keisririigis, tekkis ka Liivimaal Interimi vastu ulatuslik poleemika. Ettekandes vaadeldakse milliseid argumente Tallinna linn ja Saksa Ordu selles poleemikas kasutasid ja millised olid Liivimaa võimukandjate üldised seisukohad Interimi suhtes. Interim jäi reformatsiooniloos kahtlemata lühikeseks episoodiks, kuid säilinud kirjutised annavad meile võimaluse hinnata reformatsiooni edenemist Liivimaal anno 1548 seniarvatust kaugemaleulatuvamaks.

Helen Rohtmetsa ettekanne 28. aprillil

2011-04-18T21:20:00.002+03:00

Neljapäeval, 28. aprillil kell 18:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Helen Rohtmets teemal "Olukorrast piiril: Nõukogude Venemaalt saabunud sisserändajate kontrollimine Eesti idapiiril 1919-1923".

Eesti Vabadussõja kestel ning sellele järgnenud aastatel saabus Nõukogude Venemaalt Eestisse kümneid tuhandeid inimesi. Paljudele neist tähendas Eestisse tulek tagasipöördumist oma ajaloolisele kodumaale; teistele eelkõige võimalust põgeneda neid N. Venemaal ähvardava
tagakiusamise eest või püüdu pääseda oktoobrirevolutsioonijärgsel Venemaal möllavast kaosest. Üle idapiiri Eestisse tulla soovinud seltskond oli paljurahvuseline ja kirev, kust ei puudunud needki, keda Eesti riigivõimud käsitlesid ohuna riigi julgeolekule.

Ettekandes võetakse vaatluse alla, kuidas Eesti riigiasutused iseseisvumisele järgnenud aastatel idast lähtuvat sisserännet reguleerisid ja sisserändajaid Eesti piiril kontrollisid. Ettekandes
tutvustatakse, kellest sisserändajate seltskond koosnes, kirjeldatakse, kuidas Venemaalt tulijaid Eestis vastu võeti, ning vaadeldakse, milliste isikute riiki sisenemist püüdsid Eesti riigiasutused iga hinna eest takistada.

EAÜS ja AAS kevadkonverents 23. märtsil

2011-03-15T07:34:00.001+02:00

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Akadeemilise Ajalooseltsi traditsiooniline kevadkonverents toimub 23. märtsil kell 11:00 – 15:15 Tartus, Miina Härma Gümnaasiumis.

Uus õppekava ja ühiskonnaõpetus

11:00 registreerimine

11.15-11.45 Andres Andresen – Reformatsioonist Eesti ajaloos ja selle erinevatest käsitlusviisidest

11.45-12.15 Pärtel Piirimäe – "Westfaali suveräänsus"? Riiklusest ja rahvusvahelistest suhetest varauusaegses Euroopas

12.15-12.45 Eero Medijainen – USA tunnustus Balti riikidele - ebaõnnestunud äriprojekt või väärtuspõhine otsus?

12.45-13.15 lõuna

13.15-13.45 Annika Talmar – Humanitaarõiguse rakendamine Eestis

13.45-14.15 Rein Toomla – Riigikogu valimised 2011

14.15-14.45 Viljar Veebel – Euroopa Liidu põhiväärtused finantskriisi ja ühisraha valguses

14.45-15.15 Aare Ristikivi – Infotehnoloogia kasutamine ühiskonnaõpetuses olümpiaadi näitel

AAS aastakoosolek 10. veebruaril 2011

2011-02-26T07:34:00.005+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek toimus neljapäeval, 10. veebruaril 2011. aastal.
Koosolekul valiti AAS juhatus koosseisus Janet Laidla (esimees), Enn Küng, Mati Laur, Ago Pajur, Anti Selart ning revisjonikomisjon koosseisus Ljudmila Dubjeva, Anu Järs, Birgit Kibal.

Eestikeelse ajalookirjanduse aastapreemiale esitati 2010. aastal ilmunud raamatud:

Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Autorid Andres Andresen, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Mart Laar, Mati Laur, Lea Leppik, Aadu Must, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg, Sulev Vahtre;

Eesti kunsti ajalugu V. 1900–1940. Koostaja Mart Kalm;

Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. II. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 18 (25). Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth;

Jaak Pihlak, Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad;

Sõja ja rahu vahel. II. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel; II köite toimetaja Meelis Maripuu.

Aastakoosoleku lõpetas ajaloodoktorant Janet Laidla ettekanne "17. sajandi Balti ajalookirjutuse uurimisseis."

Liikmemaksu suuruseks 2011. aastal otsustati kinnitada 4 ja 2 eurot (üliõpilased ja pensionärid).

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek 2011

2011-02-01T19:34:00.002+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek toimub neljapäeval, 10. veebruaril 2011, kell 16:15 Lossi 3-425.

Päevakorras:
- aruanded;
- valimised;
- ajalookirjanduse aastapreemia kandidaatide esitamine;
- Janet Laidla ettekanne "17. sajandi Balti ajalookirjutuse uurimisseis."

Mari-Leen Tammela ettekanne 9. detsembril

2010-12-01T10:27:00.003+02:00

Neljapäeval, 9. detsembril kell 16:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb ajaloodoktorant Mari-Leen Tammela teemal "Kuum sügis 1920: August Krookuse luurevõrk ja 50 kommunisti kohtuprotsess".

Kõik huvilised on väga oodatud!

Vivian Siirmani ettekanne 11. novembril

2010-11-08T18:39:00.001+02:00

Neljapäeval, 11. novembril kell 16:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb ajaloodoktorant Vivian Siirman teemal "Varauusaegse raamatuomandi uurimise võimalustest".

Kõik huvilised on väga oodatud!

Madis Maasingu ettekanne 28. oktoobril

2010-10-19T11:16:00.002+03:00

28. oktoobril kell 16:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb ajaloodoktorant Madis Maasing teemal "Kes ja kuidas valitsesid Riia peapiiskopkonda 16. sajandil?"

Kõik huvilised on väga oodatud!

1710. aasta kapitulatsioonid: kontekst, mõju, tõlgendus

2010-09-20T12:46:00.002+03:00

Olete kutsutud osalema rahvusvahelisel konverentsil

Die Kapitulationen von 1710: Kontext, Wirkung, Interpretation

Johannes Esto Ühingu majas (Näituse 3, Tartu)

Reede, 24.9.2010

09.45 Avasõnad
10.00 JÜRGEN VON UNGERN-STERNBERG: Genese und Rechtscharakter des Kapitulationsschemas im europäischen Horizont
10.40 ANTI SELART: Historische Rechte Russlands auf Livland und der Große Nordische Krieg
11.40 RALPH TUCHTENHAGEN: Die Kapitulationen von 1710 im Lichte der schwedischen Provinzialpolitik Ende des 17. Jahrhunderts
12.20 PÄRTEL PIIRIMÄE: The Capitulations of 1710 in the Context of Peter the Great’s Foreign Policy

15.00 ANDRES ANDRESEN: First Major Violation of the 1710 Capitulations: The Case of Clergy’s Privileges in Estland
15.40 MÄRT UUSTALU: Restitution of Manors after the Great Northern War
16.40 ILJE PIIR: Die Volksbildung nach dem Großen Nordischen Krieg: Fortsetzung oder Unterbrechung
17.20 SIRJE TAMUL: Die Kapitulationen und Universitas

Laupäev, 25.9.2010

09.30 MATI LAUR: Die Kapitulationen von 1710 und die Kaiserin Katharina II.
10.10 GERT VON PISTOHLKORS: Praktisches politisches Handel der deutschbaltischen Oberschicht vor der Russifizierung: Unterschiedliche Deutungen der Privilegien zwischen 1841 und 1885
10.50 MARJU LUTS-SOOTAK: Die baltischen Kapitulationen und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts
11.50 LARS BJÖRNE: Finnland 1809 – und die Entwicklung danach: Versuch einer kurzen Rechtsgeschichte
12.30 ROBERT SCHWEITZER: Vorbild oder Auslaufmodell? Die Bedeutung der Kapitulationen und der Autonomie der Ostseeprovinzen für die Autonomie Finnlands im Russischen Reich
13.10 Konverentsi lõpetamine

Korraldajad: Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli Õigusteaduskond koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo instituudi ja Balti Ajaloo Komisjoniga (Göttingen)

Die Kapitulationen von 1710: Kontext, Wirkung, Interpretation

2010-09-20T12:41:00.004+03:00

Die Kapitulationen von 1710: Kontext, Wirkung, Interpretation

Im Haus der Johannes-Esto-Gesellschaft, Näituse 3, Tartu

Freitag, 24.9.2010

09.45 Begrüßung und Einführung
10.00 JÜRGEN VON UNGERN-STERNBERG: Genese und Rechtscharakter des Kapitulationsschemas im europäischen Horizont
10.40 ANTI SELART: Historische Rechte Russlands auf Livland und der Große Nordische Krieg
11.40 RALPH TUCHTENHAGEN: Die Kapitulationen von 1710 im Lichte der schwedischen Provinzialpolitik Ende des 17. Jahrhunderts
12.20 PÄRTEL PIIRIMÄE: The Capitulations of 1710 in the Context of Peter the Great’s Foreign Policy

15.00 ANDRES ANDRESEN: First Major Violation of the 1710 Capitulations: The Case of Clergy’s Privileges in Estland
15.40 MÄRT UUSTALU: Restitution of Manors after the Great Northern War
16.40 ILJE PIIR: Die Volksbildung nach dem Großen Nordischen Krieg: Fortsetzung oder Unterbrechung
17.20 SIRJE TAMUL: Die Kapitulationen und Universitas

Samstag, 25.9.2010

09.30 MATI LAUR: Die Kapitulationen von 1710 und die Kaiserin Katharina II.
10.10 GERT VON PISTOHLKORS: Praktisches politisches Handel der deutschbaltischen Oberschicht vor der Russifizierung: Unterschiedliche Deutungen der Privilegien zwischen 1841 und 1885
10.50 MARJU LUTS-SOOTAK: Die baltischen Kapitulationen und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts
11.50 LARS BJÖRNE: Finnland 1809 – und die Entwicklung danach: Versuch einer kurzen Rechtsgeschichte
12.30 ROBERT SCHWEITZER: Vorbild oder Auslaufmodell? Die Bedeutung der Kapitulationen und der Autonomie der Ostseeprovinzen für die Autonomie Finnlands im Russischen Reich
13.10 Schlussbemerkungen

Veranstalter: Institut für Geschichte und Archäologie u. Juristische Fakultät der Universität Tartu in Verbindung mit: Historisches Institut der Universität Tallinn; Baltische Historische Kommission (Göttingen)

800 aastat Ümera lahingust

2010-09-19T18:09:00.002+03:00

Akadeemiline Ajalooselts ja MTÜ Otepää Linnamäe Ajaloo Selts korraldavad teisipäeval, 21. septembril 2010. aastal Tartu Ülikooli Lossi tänav 3 õppehoone IV korruse auditooriumis nr 425 ühisürituse:

„800 AASTAT ÜMERA LAHINGUST”.

16.15 - 17.00 Ain Mäesalu ettekanne: Uusi hüpoteese 1210. aasta Ümera lahingust

Pärast ettekannet demonstreerivad muinasklubi Tarbatu liikmed muistset võitluskunsti Lossi tn 3 õppehoone ees oleval nn Pirogovi platsil.

Kõik huvilised on väga oodatud!

Forschungen zur baltischen Geschichte, Bd. 5 (2010)

2010-06-01T14:39:00.002+03:00

Ilmunud on ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" uus köide

INHALT

Aufsätze

Madis Maasing: Die Wieksche Fehde (1532–1536) und Markgraf Wilhelm von Brandenburg 11

Vivian Siirman: Der literarische Nachlass des Superintendenten von Livland Hermann Samson 36

Ülle Tarkiainen: Die Vermessung Livlands 59

Anne Sommerlat: „Das stille Verdienst des patriotischen Gelehrten“? Geschichtsforscher im aufgeklärten Kurland 75

Mārīte Jakovļeva: Eine einfache Annexion? Die Handels- und Grenzkonvention zwischen dem Herzogtum Kurland und Russland vom 10./21. Mai 1783 95

Indrek Jürjo: Wer ist der Autor des Aufklärungs-Pamphlets „Briefe über Reval“? 110

Anita Čerpinska: Als 1812 die Rigaer Vorstädte brannten. Ein Rekonstruktionsversuch 124

Eglė Bendikaitė: „Hier und jetzt“: über Bedingungen und Wirkungsspielräume der zionistischen Bewegung in Litauen 1906–1940 143

Hiljar Tammela: Auszeichnungen für die „Avantgarde“ zum 10. Jahrestag der Estnischen SSR im Juli 1950 168

Simo Mikkonen: Gefährliche Republiken – Moskaus Medienpolitik im besetzten Baltikum 184

Mitteilungen

Ulrich Morgenstern: Überlegungen zu den russisch-ostseefinnischen Wechselbeziehungen in der traditionellen Instrumentalkultur 205

Karsten Brüggemann: Das Baltikum 20 Jahre nach der „Singenden Revolution“. Ein Konferenzbericht 220

Debatte

Björn M. Felder: Lettland im Zweiten Weltkrieg. Diskussionsbeiträge von Olaf Mertelsmann und Kaspar Zellis 225

Björn M. Felder: Für eine Stalinismusforschung jenseits der Regionalgeschichte: Eine Antwort auf Olaf Mertelsmann und Kaspars Zellis 234

Anton Weiss-Wendt: Murder without Hatred: Estonians and the Holocaust. Diskussionsbeiträge von Olaf Mertelsmann und Vadim Rõuk 242

Anton Weiss-Wendt: On Structural Explanation and Structural Misunderstanding: Response to my Critics 250

Besprechungen

Sõnasse püütud minevik [In Worte gebannte Vergangenheit] in honorem Enn Tarvel (von Mati Laur) 261

Robert Schweitzer: Finnland, das Zarenreich und die Deutschen. Gesammelte Studien zum europäischen Nordosten (von Kari Tarkiainen) 265

Kaspars Kļaviņš: apStāvēšana [Das Totenoffi cium] (von Gustavs Strenga) 268

Carola Gottzmann, Petra Hörner: Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs: vom Mittelalter bis zur Gegenwart (von Martin Klöker) 275

The „Baltic Frontier“ Revisited. Power Structures and Cross-Cultural Interactions in the Baltic Region (von Karsten Brüggemann) 283

The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier (von Jukka Korpela) 288

Grundlagen für ein neues Europa. Das Magdeburger und Lübecker Recht in Spätmittelalter und Frühe Neuzeit (von Tiina Kala) 292

Rein Zobel: Tallinn (Reval) in the Middle Ages. Town Building in the 13th–14th Centuries (von Villu Kadakas) 296

Inna Põltsam-Jürjo: Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel [Die livländische Kleinstadt Neu-Pernau in der ersten Hälfte des 16. Jahrhunderts] (von Enn Küng) 300

Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung. Estland, Livland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500–1721 (von Jürgen Beyer) 307

Ralph Tuchtenhagen: Zentralstaat und Provinz im frühneuzeitlichen Nordosteuropa (von Enn Küng und Mati Laur) 315

Mathias Mesenhöller: Ständische Modernisierung. Der kurländische Ritterschaftsadel 1760–1830 (von Mati Laur) 322

Россия и Балтия, Bып. 5: Войны, революции и общество [Russland und das Baltikum, H. 5: Kriege, Revolutionen und die Gesellschaft] (von Sirje Tamul) 326

Интеллигенция в многонациональной империи. Русские, латыши, немцы. XIX – начало XX вв. [Die Intelligenz im multinationalen Imperium. Russen, Letten und Deutsche. 19. Jahrhundert bis Anfang des 20. Jahrhunderts] (von Tõnu Tannberg) 328

Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses [Das Russische Imperium und das Baltikum: Russifizierung, Nationalismus und Modernisierung in der zweiten Hälfte des 19. und Anfang des 20. Jahrhunderts] (von Toomas Karjahärm) 332

Jānis Bērziņš: Latvijas rūpniecības strādnieku sociālais portrets 1900–1914 [Ein soziales Porträt der Industriearbeiter Lettlands 1900–1914] (von Ilgvars Butulis) 341

Vita Zelče: Latviešu avīžniecība. Laikraksti savā laikmetā un sabiedrībā, 1822–1865 [Das lettische Zeitungswesen. Die Zeitungen in ihrem Zeitalter und in der Gesellschaft, 1822–1865] (von Ineta Lipša) 345

Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil / Studies in the History of Estonia during the Soviet Rule (von Konrad Maier) 351

Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel [Mit der Macht des Wortes: Die Rolle der Diaspora bei der Wiederherstellung der estnischen Unabhängigkeit] (von Maarja Merivoo-Parro) 355

Identity and Foreign Policy. Baltic-Russian Relations and European Integration (von Ekaterina Makhotina) 358

Ettekanne Friedrich Meniusest 13. mail

2010-05-06T16:16:00.001+03:00

Neljapäeval, 13. mail algusega kell 16:15 esineb Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolekul Lossi 3-425 European University Institute doktorant Stefan Donecker ettekandega „Friedrich Menius, Historian, Bigamist and Heretic. On the Biography and Scholarly Achievements of Tartu's First Professor of History.“

Ettekanne on inglise keeles.

Kõik huvilised on väga oodatud!

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2009

2010-05-03T11:50:00.002+03:00

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2009 väljakuulutamine toimub teisipäeval, 4. mail 2010 Tallinna Linnaarhiivis Tolli tänav 4 kell 15.00.

Kaarel Vanamöldri ettekanne 24. märtsil

2010-03-19T22:08:00.003+02:00

Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Akadeemilise Ajalooseltsi koostöös esineb 24. märtsil kell 14:00 Miina Härma Gümnaasiumis Kaarel Vanamölder ettekandega "See huvitav ajaleht. 17. sajandi lõpu ajakirjandusest Eestis".

AAS aastakoosolek 18. veebruaril 2010

2010-02-16T08:57:00.002+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek toimus neljapäeval, 18. veebruaril 2010. aastal.
Koosolekul valiti AAS juhatus koosseisus Janet Laidla (esimees), Enn Küng, Mati Laur, Ago Pajur, Anti Selart; ning revisjonikomisjon koosseisus Ljudmila Dubjeva, Anu Järs, Birgit Kibal.

Eestikeelse ajalookirjanduse aastapreemiale esitati 2009. aastal ilmunud
raamatud:
Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987, koostanud Arvo Pesti, Tallinn 2009
Tõnno Jonuks, Eesti muinasusund, Tartu 2009
Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III, koostanud Enn Küng, Tartu 2009
Helmut Piirimäe, Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil, Tartu 2009
Inna Põltsam-Jürjo, Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel, Tallinn 2009.

AAS liikmemaksu suuruseks 2010. aastal kinnitati 60.00 krooni täissumma ja 30.00
krooni soodussumma (õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele).

Koosolekule järgnes Enn Küngi ettekanne "Manufaktuuriettevõtlusest Rootsi ülemereprovintsides".

Jaak Valge ettekanne 6. jaanuaril

2009-12-21T12:07:00.000+02:00

Jaak Valge peab 6. jaanuaril 2010. aastal kell 16.15 Tartus Lossi 3-425 ettekande
Kommunismi võlu. Eesti kirjanike poliitilistest hoiakutest 1930. aastatel.
Kõik huvilised on oodatud.

Kaarel Piirimäe ettekanne ja Ajaloolise Ajakirja nõukogude aja teemanumbri esitlus

2009-09-03T11:57:00.004+03:00

Olete oodatud kolmapäeval, 16. septembril kell 16.15 Lossi tn. 3-427 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolekule ja Ajaloolise Ajakirja teemanumbri „Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil“ esitlusele. Ettekande peab filosoofiadoktor Kaarel Piirimäe teemal „Eestist ja Balti küsimusest Teises maailmasõjas“.

Ettekanne tutvustab doktoritööd, mida Piirimäe kaitses juunikuus Cambridge'i Ülikoolis. Doktoritöö teljeks on jutustus Eesti, Läti ja Leedu omariikluse hävingust 1939-1944; analüüsi põhiaineseks Balti riikide saatuse ehk 'Balti küsimuse' käsitlemine 'Kolme Suure' (Suurbritannia, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid) suhetes 1939-1950. Põhiküsimus on Eestit alati painanud: miks olid okupeeritud maadest Balti riigid ainukesed, mida Teise maailmasõja lõppedes ei taastatud? Miks oli Eesti, Läti ja Leedu saatus raskem, kui näiteks 'rahvademokraatia' maade käekäik Ida- ja Kesk-Euroopas?

1939-40. aasta sündmusi käsitledes leiab autor, et viimase aja ajalookirjutus (ennekõike Ilmjärv ja Turtola) on kaldunud liigselt Eesti eneseanalüüsi, kaotades silmist põhilise: kahe revisjonistliku impeeriumi-riigi, Saksamaa ja Nõukogude Liidu kokkuleppe järel polnud Eestil okupatsioonist tegelikult pääsu. Küll aga tuleb nõustuda kriitikaga, et Eesti alistumine oli 'hääletu alistumine' – see nõrgendas Eesti positsioone rahvusvahelises poliitikas ning kitsendas võimalusi Eesti taastamiseks rahvusvaheliste suhete subjektina sõja lõppedes. Seega pole oluline niivõrd, miks Eesti alistus, vaid kuidas Eesti kapituleerus.

Balti riikide hävides 1940. aastal kerkis rahvusvahelises poliitikas üles 'Balti küsimus'; mis osa mängis see probleem Hitleri-vastase koalitsiooni diplomaatias on Piirimäe doktoritöö põhiteemaks. London, Washingtoni ja Moskva vaatepunktist tuli otsustada, kas ja mis kujul tuleks sõja lõppedes arvestada Balti rahvaste sooviga enesemääramisele? Eestile, Lätile ja Leedule said saatuslikuks järgmised tegurid:

1) Balti riikide ja Balti diplomaatiliste esinduste nõrk positsioon Londonis ja Washingtonis;

2) Suurbritannia ja Ameerika vähene huvi Balti regiooni vastu;

3) Nõukogude Liidu agressiivne välispoliitika ja oskuslik diplomaatia Suure Kolmiku suhete raames;

4) Rahvaste enesemääramise põhimõtte ja väikeriikide vastu suunatud kriitika Lääne avalikkuses Teise maailmasõja ajal.

Neid tegureid vaagitakse ettekandes pikemalt. Viimasena peatutakse Balti küsimuse rollil Külma sõja alguses. Miks ei tunnustatud Nõukogude okupatsiooni Balti riikides de jure? Miks unustati Balti küsimus rahukorralduse kehtestamisel sootuks? Kas Balti küsimuse 'külmutamine' oligi otsustav Eesti Vabariigi taastamisel viiskümmend aastat hiljem?

Lisaks doktoritöö põhiseisukohtade esitamisele tutvustab ettekanne ka töös kasutatud allikaid, ennekõike Eesti Londonis ja Washingtonis resideerunud diplomaatide päevikuid ja kirjavahetust. See võiks olla aluseks arutelule, kuidas neid dokumente veelgi enam teaduskäibesse tuua, ning – üldisemalt – millises suunas võiks edaspidi areneda rahvusvaheliste suhete ajaloo uurimine Eestis.

Ettekandele järgneb äsja ilmunud Ajaloolise Ajakirja teemanumbri „Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil“ esitlus, mille koostajaks on Tõnu Tannberg. Kõneksolevas numbris on avaldatud üle kümme artikli, lisaks arvustused ja teadussündmusi kajastavad ülevaated. Numbris leiavad käsitlemist liiduvabariikide roll Kremli välispoliitikas liitlastevaheliste suhete kontekstis 1944. aastal, idabloki eriteenistuse võitlused Külma sõja ajaloorindel, Nõukogude julgeolekuorganite tegevus sõjajärgsel perioodil, arhiivid Nõukogude repressiivaparaadi teenistuses, Eesti NSV trükiajakirjanduse parteiline juhtimine, lõssenkism Tartu Riiklikus Ülikoolis, Voldemar Vaga tegevus nõukogude perioodil, põllumajandussaaduste riiklikud sundnormid, „eesrindlaste“ autasustamne Eesti NSV 10. aastapäeval, eestlased Nõukogude armees ning Nõukogude majandusajaloo historiograafia.

Esitlusel on ajakirja võimalik soodushinnaga osta.

Forschungen zur baltischen Geschichte 4/2009

2009-06-01T14:00:00.004+03:00

Ilmunud on ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" 4. number.

SISUKORD:

Aufsätze:
Mikael Kristian Hansen: Die Kalmarer Union und der Deutsche Orden 1410–1423: Die Estlandfrage 11

Anti Selart: Das Wunder in Narva am 11. Mai 1558. Zur Geschichte der russischen Polemik gegen die Reformation im 16. Jahrhundert 40

Kari Tarkiainen: Christian Agricola und die schwedische Kirchenpolitik in Estland 1583–1586 58

Marten Seppel: Gab es staatliche Hungerhilfe in den schwedischen Ostseeprovinzen im 17. Jahrhundert? 78

Gvido Straube, Mati Laur: Der Hallische Pietismus und die Herrnhuter Brüdergemeine in Liv- und Estland im 18. Jahrhundert 97

Aija Taimiņa: „... aus ächten und unverfälschten Quellen“: Ernst Hennig, Wilhelm Friedrich Freiherr von Ungern-Sternberg, Johann Christoph Brotze und ihre Arbeit an den Dokumenten
aus dem Geheimen Archiv in Königsberg 115

Ago Pajur: Der Ausbruch des Landeswehrkriegs. Die estnische Perspektive 145

Kaspars Zellis: Die Schlacht bei Cēsis, die Esten und das historische Bewusstsein der Letten 170

Tõnu Tannberg: Wie bekämpft man die Waldbrüder? Die baltische Frage im Kreml Ende 1944 190

Tiiu Kreegipuu: Die Darstellung der „Juniwende“ vom 21. Juni 1940 in der sowjetestnischen Presse 1945–196 210

Mitteilungen
Lauri Vahtre: „Kodu lugu“ – zwanzig Jahre später 229

Andrei Hvostov: Zwanzig Jahre nationale Mobilmachung 234

Linda Kaljundi: „Ein sicherer Halt“: Zum Verhältnis von Geschichte und Analogieprinzip in „Kodu lugu“ 238

Alexander Ewig: Der Regierende Graf Wilhelm zu Schaumburg-Lippe und die Kräuter- und Wurzeltrocknung Johann Georg Eisens 249

Wilhelm Lenz: Grasleben, Goslar, Göttingen, Koblenz – Stationen der ausgelagerten Bestände des Revaler Stadtachivs (1944–1990) 259

Ineta Lipša: Die Erinnerungen eines lettischen Historikers und das kollektive Gedächtnis 268

Besprechungen
Ajalookirjutaja aeg. Aetas historicorum (von Arvo Tering) 273

Joachim Tauber, Ralph Tuchtenhagen: Vilnius. Kleine Geschichte der Stadt (von Darius Baronas) 276

Valter Lang: The Bronze and Early Iron Ages in Estonia (von Andris Šnē) 285

Silvia Laul, Heiki Valk: Siksälä. A Community at the Frontiers. Iron Age and Medieval (von Andris Šnē) 291

Anti Selart: Livland und die Rus’ im 13. Jahrhundert (von Reinhard Frötschner) 297

Margus Laidre: Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel [Dorpat 1558–1708. Eine Stadt zwischen Macht und Feindseligkeit] (von Pärtel Piirimäe) 305

Arvo Tering: Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798 [Est-, Liv- und Kurländer an den Universitäten Europas 1561–1798] (von Vello Helk) 310

Kurland. Vom polnisch-litauischen Lehnsherzogtum zur russischen Provinz. Dokumente zur Verfassungsgeschichte 1561–1795 (von Gvido Straube) 316

Гузель Ибнеева: Путешествия Екатерины ІІ: Опыт «освоения» имперского пространстa [Die Reisen Katharinas II.: Der Versuch der „Aneignung“ des imperialen Raums] (von Mati Laur) 319

Erich Donnert: Agrarfrage und Aufklärung in Lettland und Estland. Livland, Estland und Kurland im 18. und beginnenden 19. Jahrhundert (von Alexander Ewig) 321

Vytautas Petronis: Constructing Lithuania. Ethnic Mapping in Tsarist Russia, ca. 1800–1914 (von Karsten Brüggemann) 327

Erich Donnert: Die Universität Dorpat-Juŕev 1802–1918. Ein Beitrag zur Geschichte des Hochschulwesens in den Ostseeprovinzen des Russischen Reiches (von Sirje Tamul) 331

Наталья Андреева: Прибалтийские немцы и российская правительственная политика в начале XX века [Die Deutschbalten und die russländische Regierungspolitik zu Beginn des 20.
Jahrhunderts] (von Indrek Kiverik) 334

Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920 [Estland! Du stehst auf der Schwelle zu einer hoffnungsvollen Zukunft, in der du frei und unabhängig dein Schicksal bestimmen und lenken kannst. Grunddokumente der estnischen Staatlichkeit 1917–1920] (von Karsten Brüggemann) 342

Kaido Laurits: Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad [Die deutsche Kulturselbstverwaltung in der Republik Estland 1925–1940. Monographie und Quellen] (von Konrad Maier) 345

Елена Зубкова: Прибалтика и Кремль, 1940-1953 [Das Baltikum und der Kreml, 1940–1953] (von Tõnu Tannberg) 348

Displaced Persons. Flüchtlinge aus den baltischen Staaten in Deutschland (von Karsten Brüggemann) 355

The Baltic Question during the Cold War (von Olaf Mertelsmann) 359

Ajaloopreemia 2008

2009-04-21T11:38:00.002+03:00

24. aprillil 2009. a. kuulutati Tartus välja järjekordne ajalookirjanduse aastapreemia. Komisjon koosseisus prof. dr. Eero Medijainen (esimees), dr. Juhan Kreem ja ajalookandidaat Väino Sirk hindas 2008. aasta parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks Arvo Teringu uurimuse "Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561-1798" (kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu). Aastapreemiat annavad koostöös välja Ajalooarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Pärnu Muuseum, Riigiarhiiv, Tallinna Ülikooli Ajaloo instituut ja Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut.

Ettekanne: Hartmut Rüß

2009-04-01T08:00:00.002+03:00

Kolmapäeval, 1. aprillil 2009. a. kell 16.15 peab Tartus Lossi 3-406 ettekande

Die Reise von Franziska Amelung nach Livland und Russland im Jahre 1811

Münsteri ülikooli professor Hartmut Rüß.

Kõik huvilised on oodatud

Kevadkonverents 18. märtsil

2009-03-10T14:16:00.000+02:00

AAS ja EAÕS kevadkonverents
Eestlaste igapäevaelu
18. märtsil 2009. a.
Tartu Miina Härma Gümnaasiumis (Tõnissoni 3)

11.00 - 12.00 HEIKI PÄRDI
Eestlaste igapäevaelu muutumisest 20. sajandil
12.00 - 12.30 ELLEN VÄRV
Noorte suvepäevadest ja teistest
nõukogulikest traditsioonidest
12.30 - 13.00 ANU JÄRS
Moodsad vabaõhuharrastused

13.00 - 13.30 k o h v i p a u s

13.30 - 14.00 VIRVE TUUBEL
Muuseumipedagoogika võimalusi ajaloo õpetamisel
14.00 - 14.30 AIN MÄESALU
Keskaegse tartlase igapäevaelu
14.30 - 15.00 MATI LAUR
Eestlaste eraeluline käitumine 18. sajandil

15.00 - 16.30 Eesti Rahva Muuseumi külastamine

AAS aastakoosolek

2009-02-20T08:49:00.002+02:00

AAS aastakoosolek toimus 5. veebruaril 2009. a. Tartus. Koosolekul kuulati ära ja kinnitati aastaaruanded ning valiti AAS juhatus koosseisus Enn Küng (esimees), Janet Laidla, Mati Laur, Ago Pajur ja Anti Selart. Revisjonikomisjon jätkab oma tööd koosseisus Ljudmilla Dubjeva, Anu Järs ja Birgit Kibal.
Koosolekul valiti ühehäälselt Akadeemilise Ajalooseltsi auliikmeks dr. Vello Helk. Eestikeelse ajalookirjanduse konkursile esitati AAS poolt kolm 2008. aastal ilmunud teost: 1) Arvo Tering, Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561-1798. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2008; 2) Margus Laidre. Dorpat 1558-1708. Linn väe ja vaenu vahel. Tallinn: Argo, 2008; Anu Mänd. Kirikute hõbevara: Altaririistad keskaegsel Liivimaal. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2008.
AAS liikmemaksu suurus 2009. aastal on 120 krooni, soodustusega 60 krooni.

AAS aastakoosolek 5. veebruaril 2009

2009-01-28T11:35:00.000+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek

toimub neljapäeval, 5. veebruaril 2009. a. kell 18.00 Tartus Lossi tn. 3 ruumis nr. 425.

Päevakorras:
- aastaaruanded
- valimised
- ajaloopreemia kandidaatide esitamine
- Anti Selarti ettekanne "Liivimaa, põline Vene maa"

Konverents „Kommunismi kuriteod“

2008-10-03T15:38:00.002+03:00

17. oktoobril 11.00-15.00 toimub Välisministeeriumi (Islandi väljak 1, Tallinn) suures saalis rahvusvaheline konverents „Kommunismi kuriteod“.

Päevakava:
10.30 Registreerimine
11.00 Konverentsi avamine – tervitussõnavõtud
11.15 – 12.45 Filmi Soviet Story vaatamine
12.45 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Ettekanded:
professor Boris Sokolov (Venemaa)
professor Vladimir Sergiychuk (Ukraina)
professor Enn Tarvel (Eesti)

Konverentsil on sünkroontõlge eesti ja vene keelde.

Konverentsile ootame 180 osalejat. Registreerumine toimub elektrooniliselt Eesti Ajalooõpetajate Seltsi kodulehe kaudu www.eas.edu.ee

Konverentsi korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, S-Keskus, Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus, Eesti Ajalooõpetajate Selts.

Konverents Tartus 19.-20. septembril 2008

2008-09-16T13:39:00.001+03:00

INTERNATIONALE WISSENSCHAFTLICHE TAGUNG

Geschichte der Kommunikation im Ostseeraum

History of Communication in the Baltic See Region

veranstaltet vom Institut für Geschichte und Archäologie der Universität Tartu/Dorpat

in Verbindung mit der Estnischen Akademischen Historischen Gesellschaft

im Haus der Johannes-Esto-Gesellschaft, Näituse 3, Tartu, Estland

Freitag, 19.9.2008

10.00 Begrüßung und Einführung

10.15 ENN KÜNG (Tartu): Einrichtung des staatlichen Postsystems in Est- und Livland.

10.45 ÖRJAN SIMONSON (Södertörn): Empire and communication revisited – the Swedish imperial experience.

11.15-11.45 Kaffeepause

11.45 TAPIO SALMINEN (Tampere): Common road, common duty – Public road, private space? Infrastructure, management and understanding of roads in early modern Finland.

12.15 MAGNUS OLSSON (Södertörn): To draw a line between public and private. Postal service by sea between Gothenburg and Amsterdam. The private entrepreneurship within the Swedish postal organization in 1716.

13.00-14.30 Gemeinsamer Mittagsimbiß

14.30 CARL CHRISTIAN WAHRMANN (Rostock): Die Macht der Gerüchte. Die Seestädte des südwestlichen Ostseeraums und die Bedrohung durch die Pest 1708-1713.

15.00 MATI LAUR (Tartu): Die Verwaltungskommunikation im Baltikum im 18. Jh.

15.30 ANKE KÖPPE (Greifswald): Der Passagierverkehr zwischen Schweden und Pommern in der Zeit von 1770-1850.

16.00 GUZEL IBNEYEVA (Kasan): Road infrastructure and postal service in the

mirror of imperial journeys to Baltic lands (2. half of the XVIII- 1. half of

the XIX centuries)

Samstag, 20.9.2008

09.30 SUNE CHRISTIAN PEDERSEN (København): Uses and strategies of postal surveillance in absolutist Denmark, 1700-1814.

10.00 RALPH TUCHTENHAGEN (Hamburg): Newspapers and public communication within the Swedish realm in the 17th century.

10.30 HEIKO DROSTE (Greifswald/Södertörn): Zum Verhältnis von geschriebenen und gedruckten Zeitungen.

11.00-11.30 Kaffeepause

11.30 JANET LAIDLA (Tartu): Movement of Historical Knowledge in Early Modern

Europe.

12.00 KAAREL VANAMÖLDER (Tartu): Baltische Geschichtsschreiber im 18. Jahrhundert und Kommunikationsraum Ostsee in ihren Darstellungen.

12.30 ULRIKE PLATH (Tallinn): Kommunikation als Drahtseilakt. Der Verwalter auf baltischen Gutshöfen als kultureller Mittler.

13.00 KERSTI LUST (Tartu): Communication and Estonian Peasantry in the 19th Century

13.30 Schlußbemerkungen

Vello Helk 85

2008-09-04T08:15:00.001+03:00

Õpetatud Eesti Selts ning Akadeemiline Ajalooselts kutsuvad kolmapäeval, 10. septembril kell 16.15 Lossi 3-406 ettekandekoosolekule "Vello Helk 85".

Esinevad:

Enn Küng - Vello Helk ajaloolase ja arhivaarina

Mart Niklus - Vello Helk ajakirjanikuna ning tema kirjavahetusest

Forschungen zur baltischen Geschichte, Bd. 3, 2008

2008-05-07T09:48:00.007+03:00

Trükist on ilmunud "Forschungen zur baltischen Geschichte" kolmas köide.

INHALT

Gert von Pistohlkors: Baltische Regionalgeschichte in universalhistorischer Perspektive: Sechzig Jahre Baltische Historikertreffen in Göttingen 11

Aufsätze:

Andris Šne: Stammesfürstentum und Egalität: Die sozialen Beziehungen auf dem Territorium Lettlands am Ende der prähistorischen Zeit (10.–12. Jh.) 33

Heiki Valk: Estland im 11.–13. Jahrhundert. Neuere Aspekte aus
Sicht der Archäologie 57

Enn Küng: Die schwedische Ostseepolitik, die internationale
Handelskonjunktur und die Entstehung der Narvaer Handelsflotte in der zweiten Hälfte des 17. Jahrhunderts 87

Arvo Tering: Die Seereisen baltischer Studenten in die Universitätsstädte Nord- und Westeuropas im 17. und 18. Jahrhundert 103

Mati Laur: Peccatum contra sextum vor dem Pernauer Landgericht in den 1740er Jahren 132

Uldis Kreslinš: Der Putsch von Valmiera am 21. Januar 1927: Zur lokalen und allgemeinen Einordnung des Geschehens 151

Rasa Parpuce: Die Arbeit des Paritätischen Ausschusses in den Jahren 1939–1940: Die Aufteilung der lettischen Kulturgüter 164

Ago Pajur: Die Auflösung der estnischen Armee im Sommer 1940 198

Mitteilungen:

Valters Nollendorfs: Vergangenheit in die Zukunft: Das Lettische Okkupationsmuseum vor dem Umbau 225

Heiki Ahonen: Das Estnische Museum der Okkupationen: Ein Überblick über seine Arbeit 233

Piret Noorhani: Baltic Heritage Network: Die Pflege des exilbaltischen Kulturerbes – Zwischenbilanz und Zukunftsperspektiven 239

Karsten Brüggemann: Russland und das Baltikum. Bestandsaufnahmen eines komplexen Verhältnisses im Nordosten Europas. 60. Baltisches Historikertreff en der Baltischen Historischen Kommission (Göttingen, 2./3. Juni 2007). Ein Konferenzbericht 243

Besprechungen:

Nordosteuropa als Geschichtsregion: Beiträge des III. Internationalen Symposiums zur deutschen Kultur und Geschichte im europäischen Nordosten vom 20.-22. September 2001 in Tallinn (Estland) (von Janet Laidla) 251

Ralph Tuchtenhagen: Geschichte der baltischen Länder (von Indrek Kiverik) 255

Seppo Zetterberg: Viron historia [Die Geschichte Estlands] (von Ülle Tarkiainen) 261

Archaeological research in Estonia 1865–2005 (Estonian Archaeology, Bd. 1) (von Andrejs Vasks) 266

Mathias Niendorf: Das Großfürstentum Litauen: Studien zur Nationsbildung in der Frühen Neuzeit (1569–1795) (von Darius Baronas) 269

Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. [Entwicklungsperspektiven der Ostseeprovinzen im schwedischen Großreich im 16. und 17. Jahrhundert] (von Aivar Põldvee) 274

Россия и Балтия [Russland und das Baltikum], Bd. 1-4 (von Tõnu Tannberg) 280

Ea Jansen: Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda
[Der Este im Wandel der Zeiten. Von der Ständegesellschaft zur Zivilgesellschaft] (von Kersti Lust) 285

Florian Kolbinger: Im Schleppseil Europas? Das russische Seminar für römisches Recht bei der juristischen Fakultät der Universität Berlin in den Jahren 1887–1896 (von Marju Luts-Sootak) 290

Ineta Lipša: Rīga bohēmas varā [Riga unter der Macht der Boheme] (von Ilgvars Butulis) 294

СССР и Литва в годы Второй мировой войны. Том I. СССР и Литовская Республика (март 1939 август 1940 гг.). Сборник документов [Die UdSSR und Litauen in den Jahren des Zweiten Weltkriegs. Bd. 1. Die UdSSR und die Litauische Republik (März 1939-August 1940). Dokumentensammlung] (von Karsten Brüggemann) 296

Olev Liivik: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat [Der Apparat des Zentralkomitees der Kommunistischen Partei Estlands] (von David Feest) 302

EKP KK büroo istungite regestid. I kd. 1940–1954 [Die Regesten der Sitzungsprotokolle des Büros des ZK der KPE. Bd. 1. 1940–1954] (von David Feest) 305

Eesti NSV aastatel 1940–1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis [Die Estnische SSR 1940 –1953. Mechanismen und Konsequenzen der Sowjetisierung in Estland im Kontext der sowjetischen und osteuropäischen Entwicklungen] (von Seppo Zetterberg) 307

David Feest: Zwangskollektivierung im Baltikum. Die Sowjetisierung des estnischen Dorfes 1944–1953 (von Olev Liivik) 312

Toomas Karjahärm, Väino Sirk: Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987 [Widerstand und Anpassung. Die estnische Intelligenz 1940–1987] (von Olaf Mertelsmann) 316

Bestellen

Ajalookirjanduse aastapreemia

2008-04-28T10:43:00.003+03:00

Eesti ajalookirjanduse 2007. aasta preemia kuulutati välja 25. aprillil 2008. a. Tallinnas Ajaloo instituudis. Komisjon koosseisus Krista Kodres, Anu Mänd, Priit Raudkivi ja Erki Russow hindas auhinna vääriliseks Ea Janseni postuumselt ilmunud monograafia "Eestlane muutuvas ajas: seisusühiskonnast kodanikuühiskonda" (Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2007).

Talude päriseksostmisest ja pärimisest Järvamaal

2008-04-11T09:47:00.002+03:00

Neljapäeval, 24. aprillil 2008. a. algusega kell 16.15
kutsub
Akadeemiline Ajalooselts
Tartus Lossi 3-426 kuulama

dr. Ülle Tarkiainen’i

ettekannet teemal

Talude päriseksostmisest ja pärimisest Järvamaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Kõik huvilised on teretulnud!

AAS ja EAS kevadkonverents

2008-03-10T08:52:00.002+02:00

AAS ja EAS traditsiooniline ühine kevadkonverents

POOLA JA EESTI

toimub kolmapäeval, 19. märtsil 2008. a. algusega kell 13.00 Tartus Miina Härma Gümnaasiumis.

Konverentsi kava:

Avamine
Enn Küng: Poola aeg Eestis
Mati Laur: Poola Euroopa varauusajas
Sirje Tamul: Poola üliõpilased Tartu ülikoolis
Silver Loit: Poola jäljed Eestis
Urmas Salo: Poola sõjaline ja poliitiline olukord 1939. aastal Eesti sõjavaeatašee silmade läbi
Poola saatkonna esindaja Poolast ajalooõpikutes

Eesti maa- ja linnatöölise sissetulekud 19.-20. sajandi vahetusel

2008-02-21T15:04:00.002+02:00

Reedel, 29. veebruaril 2008. a. algusega kell 16.15 toimub Tartus Lossi 3-425 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb

dr. Kersti Lust

teemal

Eesti maa- ja linnatöölise sissetulekud 19.-20. sajandi vahetusel.

Kõik huvilised on teretulnud!

AAS aastakoosolek 31. jaanuaril 2008

2008-02-01T08:54:00.000+02:00

31. jaanuaril 2008. a. toimus Tartus Akadeemilise ajalooseltsi aastakoosolek. Koosoleku kuulati ära seltsi esimehe Mati Lauri ja seltsi revisjonikomisjoni nimel esinenud Birgit Kibali ettekanded. Akadeemilise ajalooseltsi esimeheks 2008. a. valiti Enn Küng, juhatuse liikmeteks Tiina Kala, Mati Laur, Ago Pajur ja Anti Selart, revisjonikomisjoni liikmeteks Ljudmila Dubjeva, Anu Järs ja Birgit Kibal. Seltsi liikmemaksu suuruseks 2008. a. kinnitati 120 krooni, soodustusega 60 krooni.
Eesti ajalookirjanduse aastapreemiale esitati Akadeemilise ajalooseltsi poolt viis 2007. a. ilmunud raamatut: Ea Jansen, Eestlane muutuvas ajas: seisusühiskonnast kodanikuühiskonda; Eesti NSV aastatel 1940-1953: sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis; Toomas Karjahärm, Väino Sirk, Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940-1987; Valter Lang, Baltimaade pronksi- ja rauaaeg; Saaremaa, kd. 2. Ajalugu, majandus, kultuur.
Koosoleku lõpetas Enn Küngi ettekanne "Jacob Beckeri postialasest tegevusest 1630. aastatel".

Aastakoosolek

2008-01-29T08:29:00.000+02:00

Neljapäeval, 31. jaanuaril 2008. a. kell 16.15 algab Akadeemilise Ajalooseltsi
aastakoosolek Lossi 3-425.
Päevakorras juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning uue juhatuse (sh
esimehe) ning revisjonikomisjoni valimised, iga-aastase eestikeelse
ajalooraamatu preemia nominentide esitamine ning ürituse lõpetuseks dr.
Enn Küngi ettekanne "Jacob Beckeri postialasest tegevusest 1630.
aastatel".

Ajaloolaste vilistlaspäev 24. novembril 2007. a.

2007-11-15T22:25:00.000+02:00

Akadeemiline Ajalooselts korraldab laupäeval, 24. novembril algusega kell 15 Tartu Ülikooli humanitaarhoones Lossi 3 aud. 425 AJALOOLASTE VILISTLASPÄEVA. Ajaloostuudiumi korraldusest kõnelevad Mati Laur Tartu Ülikoolist, Priit Raudkivi Tallinna Ülikoolist ja Anneli Randla Eesti Kunstiakadeemiast; ajalooõpetuse korraldusest üldhariduskoolis räägib Mare Oja Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest. Tutvustatakse uuemaid ajaloo jätkväljaandeid. Järgneb koosviibimine Püssirohukeldris. Kõik huvilised on teretulnud.

Konverents Poola ajast Eestis

2007-10-11T10:17:00.000+03:00

Ajalookonverents

“Vana hea ... Poola aeg”
24.oktoobril 2007. a.
Tartus, Johannes Esto Ühingus (Näituse tn.3)

9.30 – 9.40 Konverentsi Tartu-poolsete korraldajate prof. Mati Lauri ja i Urmas Tamme tervitus konverentsikülalistele.

9.40 – 9.50 TÜ rektori prof. Alar Karise tervitus.

9.50 – 10.00 Poola Vabariigi suursaadiku T.E. Tomasz Chłoni tervitus. Konverentsi Poola-poolse patrooni, Poola Vabariigi teaduse ja kõrghariduse ministri läkituse ettelugemine.

10.00 – 10.10 Konverentsi patrooni, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase tervitussõnad.

10.10 – 10.30 Prof. Raimo Pullat (TLÜ): “Poola-Eesti teadussuhted läbi sajandite”.
10.30 – 10.50 Dr. Natalia Sindetskaja (TLÜ): “Oma silmaga - II Poola Vabariigi kodanikud
Eestist ja eestlastest”.

10.50 – 11.00 Diskussioon

11.00 – 11.30 Kohvipaus

11.30 – 11.50 Dr. Enn Küng (TÜ): "Hea Poola aeg Eesti aladel XVI sajandil".

11.50 – 12.10 Prof. Enn Tarvel (TÜ): “Liivimaa Dionysius Fabriciuse silmade läbi”.

12.10 – 12.30 Prof. Jaan Unt (TÜ): "Endast hea arvamuse kiitus - Poola päritolu Viljandi preestri Dionysius Fabriciuse poolt kirja pandud Liivimaa Kroonika”.

12.30 – 12.50 Mgr. Jüri Metssalu (TÜ): “Rahvausuteated Dionysius Fabriciuse kroonikast eesti usuloo allikate kontekstis”.

12.50 – 13.00 Diskussioon

13.00 – 14.30 Lõuna (puhvet)

14.30 – 15.00 Prof. Aadu Must (TÜ): “Kõige huvitavamad poola dokumendid Tartu arhiivikogudest" koos multimediaalse presentatsiooniga.
15.00 – 15.20 Silver Loit (TÜ): "Poola ja poolakad Ida-Virumaa rahvapärimuses".

15.20 – 15.40 Urmas Vessin (TÜ): “Liivimaa Poola-aegsest toponüümikast”. Eri aegadest pärit Liivimaa kaartide multimediaalne presentatsioon koos asulate nimetuste kirjapildi muutumist käsitlevate kommentaaridega.
15.40 – 16.00 Silver Loit ja Urmas Vessin (TÜ): “Multimediaalne teekond mööda Eestimaad Poola jälgedes”. Trükise "Poola jäljed Eestis" jaoks ette valmistatud kaartide ja fotode esitlus koos autorite kommentaaridega.
16.00 – 17.00 Kokkuvõtete tegemine

17.30 – 19.00 Pidulik kokteiliõhtu TÜ kohvikus (Ülikooli tn. 20.), kus esitletakse prof. Raimo Pullati juhtimisel koostatud teost “Johann Christoph Brotze. Estonica”.

Konverentsi toimumise koht: Johannes Esto Ühing (Näituse 3, Tartu), tel. 7448 701
Korraldajad: Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas
TÜ üldajaloo õppetool
Akadeemiline Ajalooselts
Johannes Esto Ühing

Forschungen zur baltischen Geschichte Bd. 2, 2007

2007-06-04T10:39:00.001+03:00

Vorwort
Ortsnamenkonkordanz

Aufsätze

Piret Lotman: Der Kirchenstreit zwischen schwedischen und
deutschen Geistlichen in Nyen 9

Marite Jakovleva: Die Beziehungen zwischen Herzog Jakob
von Kurland und Russland 24

Aivar Põldvee: Esten, Schweden und Deutsche im Kirchspiel
St. Matthias und Kreuz im 17. Jahrhundert 57

Ea Jansen: Das „Baltentum“, die Deutschbalten und die Esten 71

Kalervo Hovi: Veränderungen der Schwerpunkte in der französischen
Baltikumpolitik 1918–1927 112

Ineta Lipša: Frauen in den Parlamentswahlen der Republik Lettland 1920–1934 127

Ilgvars Butulis: Auswirkungen der autoritären Ideologie von Kārlis Ulmanis auf die lettische Geschichtsschreibung 149

Vita Zelče: Die ersten sowjetischen Zeitdokumente der Nachkriegszeit: Kalender für das Jahr 1945 159

Tõnu Tannberg: Der Kreml und die baltische Frage 1956 173

Mitteilungen

Geiu Rohtla: Die Universität als Musikzentrum der Stadt Dorpat in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts: einige Einblicke in das Forschungsgebiet 197

Gvido Straube: Zu den Institutionen der historischen Forschung in Lettland 203

Inesis Feldmanis: Im Fachbereich Geschichte verteidigte Promotions- und Habilitationsarbeiten in Lettland 1991–2006 208

Besprechungen

Malev [Der Trupp]. Komödie (von Linda Kaljundi) 219

Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd: Kümme keskaegset tallinlast [Zehn mittelalterliche Revalenser] (von Inna Põltsam-Jürjo) 225

Latvijas viduslaiku pilis [Die mittelalterlichen Burgen Lettlands] (von Anneli Randla) 229

Tõnu Raid: Eesti teedevõrgu kujunemine [Die Herausbildung des Straßennetzes in Estland] (von Enn Küng) 237

Protokolle des Windauer Rates und der Kaufmannsgilde im 18. Jahrhundert / Ventspils rātes un tirgotāju ģildes 18. gadsimta protokoli (von Ilgvars Misans) 249

Indrek Jürjo: Aufklärung im Baltikum. Leben und Werk des livländischen Gelehrten August Wilhelm Hupel (1737–1819) (von Ulrich Kronauer) 253

Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni [Die russische Zeit in Estland. Studien von der Mitte des 16. Jahrhunderts bis zu Beginn des 20. Jahrhunderts] (von Mati Laur) 256

СЕРГЕЙ Г. ИСАКОВ: ОЧЕРКИ ИСТОРИИ РУССКОЙ КУЛЬТУРЫ В ЭСТОНИИ [Beiträge zur Geschichte der russischen Kultur in Estland] (von Csaba János Kenéz) 261

ЮРИЙ В. АЛЕКСЕЕВ, АНДРЕЙ Г. МАНАКОВ: НАР ОД СЕТУ: МЕЖДУ РОССИЕЙ И ЭСТОНИЕЙ [Das Volk Setu zwischen Russland und Estland] (von Ott Kurs) 263

Kersti Lust: Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819–1915 [Vom Leibeigenen zum Erbeigentümer eines Bauernhofs. Die Bauernbefreiung auf den Domänengütern des estnischen Teils Livlands 1819–1915] (von Aleksander Loit) 270

Daina Bleiere, Ilgvars Butulis, Antonijs Zunda, Inesis Feldmanis, Aivars Stranga: Latvijas vēsture. 20. gadsimts [Geschichte Lettlands. 20. Jahrhundert] (von Tõnu Tannberg) 278

Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni [Estnische Geschichte, Bd. VI: Vom Estnischen Freiheitskrieg bis zur Wiedererlangung der Unabhängigkeit] (von Indrek Jürjo) 281

Reigo Rosenthal: Loodearmee [Die Nordwest-Armee] (von Karsten Brüggemann) 285

Vita Zelče, Vineta Sprugaine: Marginālās jeb 1376. fonds [Die Marginalen oder der Bestand Nr. 1376] (von Ineta Lipša) 292

Ruth Bettina Birn: Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944. Eine Studie zur Kollaboration im Osten; Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity (von Olaf Mertelsmann) 297

Henning von Wistinghausen: Im freien Estland. Erinnerungen des ersten deutschen Botschafters 1991–1995 (von Konrad Maier) 304

Bestellen

Ajalookirjanduse aastapreemia 2006

2007-04-03T10:00:00.000+03:00

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia määramiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu sel aastal kuulusid ajaloodoktorid Andres Kasekamp Eesti Välispoliitika Instituudist, Mait Kõiv (esimees) Tartu Ülikoolist ja Indrek Jürjo Riigiarhiivist.

Ajalookirjanduse aastapreemia 2006 kuulutati välja 30. märtsil 2007. a. Riigiarhiivis.
Parimaks 2006. aastal ilmunud ajalooraamatuks tunnistati
Rein Helme monograafia «Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly».

Rahvastikuprotsessid Eestis läbi ajaloo

2007-03-16T20:42:00.000+02:00

21. märtsil algusega kell 11.00 toimub Miina Härma
gümnaasiumis Akadeemilise Ajalooseltsi ja Eesti
Ajalooõpetajate Seltsi ühiskonverents

"Rahvastikuprotsessid Eestis läbi ajaloo".


Karen Alamets (Statistikaamet) käsitleb kaasaegseid
loendusi (alates 1881) ning annab ülevaate
loenduspõhiselt rahvastiku muutuste põhitrendidest.

Järgnevad ettekanded:

Valter Lang - Eesti rahvastik muinasajal

Ülle Tarkiainen - Eesti rahvastik Rootsi ajal

Tiit Rosenberg - Maarahva sotsiaalne kihistumine 19.
sajandil

Ago Pajur - Eesti rahvastik kahe maailmasõja vahel

Tõnu Tannberg - Eestlaste repatrieerimine pärast
Teist maailmasõda

Ettekannete vahel on kohvipaus kohvikõrvasega.

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2007-02-02T12:58:00.000+02:00

Eesti ajalookirjanduse 2006. a. aastapreemiale on esitatud järgmised mainitud aastal ilmunud raamatud:

Eesti ajaloo atlas. Koostajad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Anti Selart, Birgit Kibal, Andres Andresen, Ago Pajur. Tallinn: Avita, 2006.

Etnos ja kultuur: uurimusi Silvia Laulu auks. [Muinasaja teadus, 1406-3867, 18]. Koostanud ja toimetanud Heiki Valk. Tartu; Tallinn: Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool, 2006.

Rein Helme. Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

Johann Christoph Brotze. Estonica. Koostanud Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires. Tallinn: Estopol OÜ, 2006.

Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd. Kümme keskaegset tallinlast. Tallinn: Varrak, 2006.

Olev Liivik. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945–1953. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng. [Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 12 (19)]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006.

Reigo Rosenthal. Loodearmee. Tallinn: Argo, 2006.

Erki Russow. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, 2006.

Mart Siilivask. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Arhitektuuriideed ja stiilieeskujud kohalike arhitektide loomingus 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006.

Tundmatu Friedrich Georg von Bunge: materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt 200 aastat prof. Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Koostajad Tiit Rosenberg ja Marju Luts. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

Vene aeg Eestis: uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koostanud Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006.

Aastakoosolek 31.01.2007

2007-01-30T19:56:00.000+02:00

31. jaanuaril pidas Akadeemiline Ajalooselts oma kaheksanda taastamisjärgse aastakoosoleku. Seltsi esimees Mati Laur pidas oma ülevaatekõnes eelmise aasta tegevusest olulisimaks uue rahvusvahelise ajakirja “Forschungen zur baltischen Geschichte“ esimese numbri ilmumist. Kord aastas ilmuva ajakirja teine number on valmimas ning läbimurre on saavutatud ka Läti suunal, kust on tulemas ligi kolmandik kaastöödest. Revisjonikomisjoni aruande pidanud Birgit Kibal tõdes, et seltsi rahaline olukord on parim kui kunagi varem seltsi taastamisest alates. Juhatus valiti tagasi endises kooseisus: Tiina Kala, Enn Küng, Mati Laur (esimees), Ago Pajur ja Anti Selart. Hääletuse teel valiti ka viis Eesti ajalookirjanduse 2006. aasta preemia nominendiks esitatavat raamatut. Aastakoosoleku lõpetas Ago Pajuri ettekanne “Eesti armee häving 1940. aastal“.

AAS juhatus

Forschungen zur baltischen Geschichte Bd. 1, 2006

2006-06-02T23:48:00.001+03:00

2. juunil 2006. a. esitleti Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis uue ajaloo-ajakirja esimest numbrit.

SISUKORD:

Vorwort

Aufsätze

Valter Lang: Die Wacke im vorzeitlichen und mittelalterlichen Estland. Ein Beitrag zur Erforschung der vorzeitlichen Bodennutzung und des Steuersystems 7

Anti Selart: Fürst Konstantin von Polock und die Geschichte Livlands im dritten Viertel des 13. Jahrhunderts 29

Sulev Vahtre: Die Briefe an den Papst über den Estenaufstand 1343 45

Ivar Leimus: Die spätmittelalterliche große Wirtschaftskrise in Europa – war auch Livland davon betroffen? 56

Margus Laidre: Der Hundertjährige Krieg (1558-1660/61) in Estland 68

Enn Küng: Die Entwicklung der Stadt Nyen im zweiten Viertel des 17. Jahrhunderts 82

Tiit Rosenberg: Die Stadt Walk/Valga im ersten Viertel des 19. Jahrhunderts 108

Tõnu Tannberg: Numerus clausus in der russischen Armee. Über die religiösen und nationalen Beschränkungen bei der Komplettierung der Truppen in der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts 125

Ago Pajur: Die Geburt des estnischen Unabhängigkeitsmanifests1918 136

Väino Sirk: Züge der stalinistischen Politik in Bezug auf die estnische Bildungselite 164

Mitteilungen

Karsten Brüggemann: Groß und Klein in der Geschichtedes Ostseeraums. Konferenzbericht 175

Mati Laur: Dissertationen aus dem Fachbereich Geschichte der Universität Tartu seit 1991 184

Tõnu Tannberg: Zehn Jahre „Jahrespreis für die estnische Geschichtsschreibung“ (1996-2005) 191

Besprechungen

Narva und die Ostseeregion. Beiträge der II. Internationalen Konferenz über die politischen und kulturellen Beziehungen zwischen Russland und der Ostseeregion (Kari Tarkiainen) 195

Страны Балтии и Россия: общества и государства (Tõnu Tannberg) 202

Estland und Russland. Aspekte der Beziehungen beider Länder (Konrad Maier) 208

Die baltischen Länder und der Norden. Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag (Olaf Mertelsmann) 212

Keskus – tagamaa – ääreala: uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis [Zentrum – Hinterland – Peripherie: Studien über die Entwicklung der Siedlungshierarchie und der Machtzentren in Estland] (Heiki Valk) 216

Eesti aastal 1200 [Estland im Jahre 1200] (Anti Selart) 219

Saare-Lääne piiskopkond: Artiklid Lääne-Eesti keskajast [Das Bistum Ösel-Wiek: Beiträge zum Mittelalter in Westestland] (Linda Kaljundi) 223

Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni [Estnische Geschichte. IV.: Vom Nordischen Krieg bis zur Aufhebungder Leibeigenschaft] (Vello Helk) 228

Mart Laar: Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad [Die Erwecker. Die Zeit des nationalen Erwachensin Estland im 19. Jahrhundert und deren Protagonisten] (KristiKukk) 240

Jaak Valge: Lahtirakendamine: Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine1918-1924 [Abtrennung: die Stabilisierung der Wirtschaftder Republik Estland 1918-1924] (Kalev Kukk) 246

Magnus Ilmjärv: Hääletu alistumine [Stumme Unterwerfung] (Toomas Hiio) 257

Sõja ja rahu vahel. I: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani [Zwischen Krieg und Frieden. I: Die estnische Sicherheitspolitikbis zum Jahr 1940] (Jaak Valge) 264

Carl Göran Andræ: Sverige och den stora flykten från Estland1943-1944 [Schweden und die große Flucht aus Estland 1943-1944] (Enn Küng) 274

Bestellen

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2006-04-11T10:12:00.000+03:00

Eesti ajalookirjanduse 2005. aasta preemia anti 7. aprillil 2006. a. ülevaateteose "Eesti ajalugu" kuuendale köitele (tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, peatoimetaja Sulev Vahtre).

Arvestades tõsiasja, et Eestis on 20. sajandi teaduslik uurimine võimalik olnud vaevalt paar aastakümmet, on "Eesti ajaloo" kuues köide oluline vahekokkuvõte olemasoleva teadmise kaardistajana ja suunaandjana edasisele uurimistööle. Komisjon koosseisus Mati Laur (esimees), Indrek Jürjo, Kari Tarkiainen ja Indrek Kuuben otsustas tunnustada "Eesti ajaloo" VI köite autorite söakust üldistavalt käsitleda kontroverset ja kergesti vaidlustatavat lähiajalugu. Komisjon tõstis esile ka Krista Kodrese peatoimetamisel ilmunud "Eesti kunstiajaloo" 2. köidet (1520-1770). Žürii rõhutas artiklitest koosneva kogumiku avarat käsitlusviisi, mis hõlmab traditsioonilise kunstiajaloo kõrval ka sotsiaalajaloolisi ja argiajaloolisi aspekte.
Kokku oli nominentideks esitatud kümme raamatut. Lisaks nimetatuile osalesid konkursil järgmised ajalooraamatud: Kersti Lust, "Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819-1915"; Ene Kõresaar, "Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes"; Mart Laar, "Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad"; Andres Tvauri, "Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani)"; Aldur Vunk, "Jeesus läks kõndimaie. Ristisõjad ja palverännakud Eesti keskajal"; Tõnu Raid, "Eesti teedevõrgu kujunemine"; Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts "Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953"; Andres Adamson "Hertsog Magnus 1540-1583. Tema elu ja aeg".

2006-02-27T22:50:00.000+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi ja Eesti Ajalooõpetajate Seltsi kevadkonverents

EESTI HALDUSJAOTUSEST LÄBI AEGADE

Heiki VALK - Eesti haldusjaotusest muinasaja lõpul: teadmised ja oletused
Anti SELART - Saare-Lääne piiskopkond: üks keskaegne riik
Enn KÜNG - Rootsi võim Eesti- ja Liivimaa halduspiiride kujundajana
Mati LAUR - Halduspiiride muutumine Vene ajal
Tiit ROSENBERG - Rahvuskubermangu loomine 1917. aastal
Tõnu TANNBERG - Oblastid Eestis

Konverents toimub kolmapäeval, 22. märtsil algusega kell 14.00 Tartus Miina Härma Gümnaasiumis.

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek

2006-02-01T23:55:00.000+02:00

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek toimus 31. jaanuaril 2006. a kell 16.15 Tartus, aadressil Lossi 3 tuba 406.
Koosolekul:
1) valiti Seltsi juhatus koosseisus Mati Laur (esimees), Tiina Kala, Ago Pajur, Enn Küng, Anti Selart
2) valti Seltsi revisjonikomisjon koosseisus Ludmilla Dubjeva, Anu Järs, Birgit Kibal
3) esitati Eesti ajalookirjanduse aastapreemiale 2005. aastal ilmunud raamatud: Eesti ajalugu VI; Eesti kunsti ajalugu II; Mart Laar, Äratajad; Kersti Lust, Pärisorjast päriskohaomanikuks.

2005-11-18T11:09:00.000+02:00

3. detsembril 2005. a. kell 12 Valgu klubis

Ajalookonverents

“Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus”

12:00 – 12:30 Avasõnad

12:30 – 14:45 Ettekanded
Sergei Seeland – raamatu “Velise valla ajaloost” tutvustus, “Velise Wabariigist ja sellele järgnenud sündmustest”
Ago Pajur – “Velise Wabariik”
Kersti Lust – “Talurahvaliikumised 1905. aastal”

14:45 – 15:15 Kohvipaus

15:15 – 17:15 Ettekanded
Tiit Rosenberg – “Aleksander Looring läänemaalasena”
Tanel Kutti – “Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei rajamine”
Harri Jõgisalu – “Tõnis Ervin ja ühe mälestusmärgi lugu”

17:15 – 18:00 Sõnavõtud, konverentsi lõpetamine

Konverentsi juhatab Märjamaa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Silver Loit

Osavõtusooviga palun võtta ühendust Märjamaa Vallavalitsusega: silver.loit@marjamaa.ee

Kõnekoosolekule järgenud vestlusring 15.oktoobril 2005. a.

2005-11-14T00:09:00.000+02:00

Kõnekoosolek "Ajaloolane ja ühiskond" 15. oktoobril 2005. a. Tartu Ülikooli aulas

2005-11-13T23:55:00.000+02:00

Lauri Vahtre

Marek Tamm

Kersti Markus

Eero Medijainen

Olaf Mertelsmann

Kuidas osta Helmut Piirimäe Festschrifti?

2005-10-12T23:36:00.000+03:00

vt. http://www.history.ee/aas/uudised.html

Pilte ekskursioonilt Eesti-Läti piirialadele 11. juunil 2005

2005-10-02T20:17:00.000+03:00

Rohkem pilte albumist!

Ajaloolane ja ühiskond

2005-09-29T10:14:00.000+03:00

Laupäeval, 15. oktoobril, korraldab Akadeemiline Ajalooselts koostöös Tartu Ülikooli üldajaloo õppetooliga vilistlaspäeva, mis algab kõnekoosolekuga kell 14.15 Tartu Ülikooli aulas.

Teemal “Ajaloolase koht Eesti ühiskonnas” kõnelevad
- Lauri Vahtre
- Marek Tamm
- Kersti Markus
- Eero Medijainen
- Olaf Mertelsmann

Pärast ettekandeid orienteeruvalt kell 17.00 jätkub koosviibimine Püssirohukeldris.

2005-09-20T13:25:00.000+03:00

Uus raamat:

Die baltischen Länder und der Norden : Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag
Herausgegeben von Mati Laur und Enn Küng in Verbindung mit Stig Örjan Ohlsson.
Tartu 2005
560 S.
Nordistica Tartuensia 13
ISBN 9949132088

INHALT
16 Stig Örjan Ohlsson
Den förste estniske bonden som har sovit i kungliga slottet i Stockholm
24 Thomas R. Kämmerer
Gesichts-, Körpermasken und maskierte Sprache im sumerischen und babylonischen Kult
40 Heinz von zur Mühlen
Die baltischen Länder im europäischen Kraftfeld
58 Ivar Leimus
Einige Beiträge zur Münzgeschichte Livlands am Ende des 14. Jahrhunderts
82 Norbert Angermann
Zum Rußlandhandel von Dorpat/Tartu in der Zeit seiner höchsten Blüte (Mitte des 16. Jahrhunderts)
94 Torbjörn Eng
Swedish Research concerning the Swedish Baltic Provinces
114 Ralph Tuchtenhagen
Das Dorpater Hofgericht als Bestandteil der schwedischen Politik gegenüber den Ostseeprovinzen 1629–1710
152 Magnus and Aare Mörner
An unknown travel account from Livonia of 1645–1646
172 Stellan Dahlgren
Philip Crusius von Krusenstiern in the Swedish embassy to Russia 1655-1658
194 Enn Küng
Zwischen Mars und Merkur. Narvaer und Revaler Kaufleute im Handel mit den Niederlanden um 1675
218 Vello Helk
Ein Bericht über den großen Brand in Riga 1677
224 Sulev Vahtre
Aus dem Leben und Werk von Pastor Reiner Broocmann (ca. 1640–1704)
248 Arvo Tering
Zur Rezeption der kopernikanischen Lehre im Baltikum im 17. Jahrhundert
286 Margus Laidre
Peter and Charles: Two Tough Ones in the Mirror of History
314 Pärtel Piirimäe
The Pen is a Mighty Sword: Johann Reinhold Patkul’s polemical writings
342 Kalle Kroon
Soldatutskrivning och soldathållet till den svenska armén som en del av Sveriges integrationspolitik under stormaktstiden i Estland och Livland under konungarna Karl XI och Karl XII
374 Aleksander Loit
Die Abwicklung des Lehnswesens in Estland und Livland am Ende der schwedischen Herrschaft
400 Mati Laur, Katrin Kello
Zum Rechtsstatus der livländischen Bauern im Übergang von der schwedischen zur russischen Zeit
414 Torkel Jansson
Ein «nachgeschlagenes» Land. Zur Geschichte Estlands in Enzyklopädien benachbarter Länder
442 Tõnu Tannberg
Militia in the Baltic Provinces during the first half of the 19th century (1806–1856)
462 Seppo Zetterberg
Finnland und das erste allgemeine Sängerfest der Esten 1869
486 Alexander Kan
Menschewiken in Stockholm vor und nach 1917
502 Ludmila Dubjeva
G. A. Zamjatin (1882–1953) als Forscher der Sammlung De la Gardie
522 Bibliographie von Helmut Piirimäe

Akadeemiline Ajalooselts

2005-09-17T22:53:00.000+03:00