Ain Mäesalu ettekanne 1.03

Akadeemilise Ajalooseltsi selle aasta esimene ettekandekoosolek toimub 1. märtsil kell 18:15 Lossi 3-425. Esineb Ain Mäesalu ettekandega "Keskaegne kuninglik ammunooleots Kuressaare linnusest".

Keskaegne kuninglik ammunooleots Kuressaare linnusest
Arheoloog Garel Püüa juhendatud Kuressaare linnuse kaevamistel leiti 2011. aasta suvel üks väga haruldane ammunooleots, mille lehele on löödud templijäljend ja mille tagaosa ümbritseb messingplekist ornamenteeritud hülss. Kuigi Kuressaare ammunooleots on oma kaunistustelt unikaalne, omab ta teatud sarnaseid jooni mujalt Euroopast leitud umbes 20 ornamenteeritud ammunooleotsaga, mis on 14.–16. sajandil valmistatud ilmselt Böömimaal. Nendel nähtavad kujutised ja mitmed keskaegsed kunstiteosed lubavad arvata, et tegemist on eriliste sümbolesemetega, mida kasutati isegi kuninglikes rituaalides.

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek 16.02

Akadeemilise Ajalooseltsi aastakoosolek toimub 16. veebruaril algusega kell 18:15 Lossi 3-425.

Päevakorras: aruanded; valimised; ajalookirjanduse aastapreemia kandidaatide esitamine ja Janet Laidla ettekanne „Aadel ja ajalookultuur. Eestimaa rüütelkonna ajalookirjutus 17. sajandil.“

Aadel ja ajalookultuur. Eestimaa rüütelkonna ajalookirjutus 17. sajandil.
17. sajandil paistis Eestimaa ning Eestimaa rüütelkond silma mitmete mahukate ajalooteose poolest. Kroonika on säilinud rüütelkonna sekretärilt Moritz Brandiselt ja kroonika kokkuvõte rüütelkonna sekretärilt Adam Friedrich von Fischbachilt. Kroonika autoriks võib pidada ka mõisaomanikku Gustav von Lodet ning Eestimaa rüütelkonna peameest ja Eestimaa maanõunikult Otto Fabian von Wrangelli. Liivimaa ajalookirjutuses domineeris samal ajal Riia linn ning eeldatavasti linnakodanike poolt kirjutatud ajalooteosed. Ettekandes arutletakse teema üle, kas aadlil oli 17. sajandil nähtavalt erinev ajaloonägemus teistest samal ajal kirjutatud kroonikutest ning millised võisid olla piirkondliku erinevuse põhjused.

Ivar Leimuse ettekanne 8.12

Selle aasta viimane Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek leiab aset 8. detsembril kell 18:15 Lossi 3-425. Esineb Ivar Leimus ettekandega „Unikaalne leid Tallinna lahest“. 8. augustil 2011 märkas hobisukelduja Tallinna lahes umbes 5 meetri sügavusel merepõhjas suure kivikogumi ääres kummuli lebavat puitkasti. Kasti sisu lähemalt uurides leidis ta mõned nahk- ja puitesemed ning kokkukleepunud müntidest väikese kämbu. Kõik esemed ja üles tõstetud puukast anti üle Eesti Ajaloomuuseumile. Veest toodi välja 270 eset, millest enamuse moodustavad mündid. Need pärinevad peamiselt Visbyst ja Tallinnast, oma koosseisu põhjal võiks mündikogum kuuluda 1280. aastatesse. Sama ajamäärangut toetavad ka kastis olnud klappkaalud. Koos kaaludega leiti komplekt kaaluvihte, mis on justeeritud arvatavasti Kölni marga järgi. Lisaks oli kastis säilinud noatuppede katkeid, noapäid ja -võrusid, samuti üksikuid õmblustarbeid. Arvatavasti oli tegemist mõnele väikekaupmehele kuulunud kaubakastiga 13. sajandi lõpust.

Lea Kõivu ettekanne 24.11

Neljapäeval, 24. novembril 2011 kell 18:15 toimub Lossi 3-425 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Lea Kõiv ettekandega „’Visionismist’ Tallinnas 1640.–1650. aastatel“.

„Visionismist“ Tallinnas 1640.–1650. aastatel

Nn visionismi ehk „uue prohvetluse“ (vrdl. vanatestamentlikud prohvetid) puhul oli tegemist ühega 16.–17. sajandil Saksamaal levinud usuvooludest, mis jõudis ka põhjapoolsetele luterlikele aladele, sh Eestisse. „Uued prohvetid“ olid enamasti lihtrahva hulgast pärit ilmalikud isikud, kes (väidetavalt) jumala saadetud ingli kaudu saadud nägemusi ehk visioone järgides kuulutasid ette sündmusi ning kutsusid inimesi üles kahetsusele ja meeleparandusele. Prohvetid ei vastandanud end luterlikule kirikule ning kirik sallis nähtust sel määral, kuni „visioonid“ olid kooskõlas luterluse pealiiniga. Mõistagi kätkes see kriteerium endas tõlgendamisvõimalusi, mistõttu põhjustas prohvetlus rohkesti teoloogilisi dispuute, sh trükisõnas.
Üpris vähe tuntud on asjaolu, et nn visionism leidis märkimisväärselt kõlapinda ka Tallinnas, ning et selle kaitsjate leeri asus üks Tallinna (ja Eesti) vaimse eliidi hulka kuuluvaid vaimulikke. Ettekandes vaatlengi visionismi ilmnemist Tallinnas lähemalt, käsitlen selle ümber Tallinna ilmalikes ja vaimulikes ringkondades puhkenud poleemikat ja vastasseise ning tallinlaste osalust kaasaegses teoloogilises diskussioonis prohvetluse üle.

Konverents "Kakskümmend aastat ajalookirjutust iseseisvas Eestis" 5. novembril

Akadeemiline Ajalooselts vaatab 5. novembril toimuval konverentsil tagasi viimase kahe aastakümne jooksul Eesti ajaloomaastikul toimunud arengutele. Ettekanded puudutavad nii kitsamaid teemavaldkondi kui laiemalt ajalookirjanduse ja ajalooõpetamisega seonduvaid küsimusi. Esinevad Marek Tamm, Olaf Mertelsmann, Mati Laur, Juhan Kreem, Helena Sepp ja Mare Oja.
Konverents toimub Tartus (Lossi 3-425) ja algab kell 14:15. Üritus on tasuta ja eelregistreerimine pole vajalik.

Kava
14:15-14:20 Tervitussõnad
14:20-14:50 Marek Tamm (Tallinna Ülikool): Ajaloolaste vabariik: Eesti mälupoliitikast 1987–1994
14:50-15:20 Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikool): Eesti historiograafia rahvusvahelisest perspektiivist
15:20-15:50 Mati Laur (Tartu Ülikool): Eesti ajalookirjandus kahel viimasel aastakümnel
15:50-16:15 Kohvipaus
16:15-16:45 Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikool): Eesti medievistika hetkeseis
16:45-17:15 Helena Sepp (Tallinna Ülikool): Ülevaade Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis aastatel 2003-2011 kaitstud lõputöödest
17:15-17:45 Mare Oja (Tallinna Ülikool): Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses 1992-2011