kolmapäev, mai 22, 2013

Forschungen zur baltischen Geschichte Bd. 8, 2013

Ilmus ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" 8. number (2013).


INHALT

Vorwort
Ortsnamenkonkordanz

Aufsätze

Anu Mänd: Frauen, Memoria und Sakralräume im  spätmittelalterlichen Livland 11
Pärtel Piirimäe: Staatenbund oder Ständestaat? Der livländische
Landtag im Zeitalter Wolters von Plettenberg (1494–1535) 40
Mārīte Jakovļeva: Mythos und Realität: Zur Flotte und zum Schiffbau im Herzogtum Kurland 81
Hannes Vinnal: Der baltische Getreidehandel und das internationale
Preisniveau: Der Roggenpreis in Reval im 18. Jahrhundert 103
Raivis Bičevskis & Aija Taimiņa: Johann Georg Hamanns kameralwissenschaftliche Studien und Johann Christoph Berens’ Vision von Riga: ein utopisches Projekt aus der zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts 127
Tõnno Jonuks: Der estnische Nationalismus und sein Konzept der prähistorischen Religion: Die Nation als Gestalterin des Religionsbildes 145
Martin Pabst: Deutschbaltischer Neubeginn 1945–1952 165
Odeta Mikštaitė: Der „Singende Stalinismus“: Zur Entstehung der Massenkultur auf dem Gebiet der Folklore in der Litauischen SSR 192

Mitteilungen

Birgit Kibal: Estnische Archivmaterialien im Internet 215
Aivar Põldvee: Sodomie, gender studies und die baltische Geschichte: Anmerkungen zu einer schwedischen Dissertation 220
Karsten Brüggemann: Der imperial turn in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms „Das Russische Imperium und der Nationalismus“ 228
Mārtiņš Kaprāns: Die Institutionalisierung der Erforschung des sozialen Gedächtnisses in Lettland 236
Anita Čerpinska: Ein Rückblick auf die Feiern in Lettland aus Anlass des 200. Jahrestags des Krieges von 1812 245
Juhan Kreem: The First Conference of Baltic Urban History in Riga (10.–12. Oktober 2012): Ein Tagungsbericht 255

Besprechungen

Andres Tvauri: The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia (von Andrejs Vasks) 259
Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland (von Marek Tamm) 263
Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia (von Volker Honemann) 270
Russland an der Ostsee. Imperiale Strategien der Macht und kulturelle Wahrnehmungsmuster (16. bis 20. Jahrhundert) (von Mati Laur) 272
Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung. Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500–1721 (von Madis Maasing) 276
Dennis Hormuth: Livonia est omnis divisa in partes tres. Studien zum mental mapping der livländischen Chronistik in der Frühen Neuzeit (1558–1721) (von Anti Selart) 280
Från Nyens skans till Nya Sverige: språken i det Svenska Riket under 1600-talet [Von Nyenschantz bis Neuschweden: Die Sprachen im Schwedischen Reich im 17. Jahrhundert] (von Enn Küng) 283
Johannes Bobrowski: Pruzzische Vokabeln. An Old Prussian Glossary (von Giedrė Čepaitienė & Indrė Brokartaitė-Pladienė) 289
Eesti ajaloost 19.–20. sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest [Über die Geschichte Estlands im 19. und 20. Jahr hundert. Forschungen zur Historiografie, Quellenkunde und zu den Institutionen] (von Raiko Jäärats) 292
Vereinskultur und Zivilgesellschaft in Nordosteuropa. Regionale Spezifik und europäische Zusammenhänge (von Sirje Tamul) 294
Lea Leppik: Kalefaktoripojast professoriks. Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918 [Janitor’s son into professor. Th e social mobility of employees of the University of
Tartu, 1802–1918] (von Bradley D. Woodworth) 299
A Pragmatic Alliance. Jewish-Lithuanian Political Cooperation at the Beginning of the 20th Century (von Karsten Brüggemann) 305
Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918 (von Tõnu Tannberg) 308
Marju Mertelsmann & Olaf Mertelsmann: Landreform in Estland 1919. Die Reaktion von Esten und Deutschbalten (von Heidi Lepplaan) 311
Образ Другого – страны Балтии и Советский Союз перед Второй мировой войной [Das Bild des Anderen – die baltischen Länder und die Sowjetunion vor dem Zweiten Weltkrieg] (von Tõnu Tannberg) 314
Jüri Ant: August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat [August Rei – ein estnischer Staatsmann, Politiker, Diplomat] (von Ago Pajur) 316
Reichskommissariat Ostland. Tatort und Erinnerungsobjekt (von Kaspars Zellis) 319
Christoph Dieckmann: Deutsche Besatzungspolitik in Litauen 1941–1944 (von Olaf Mertelsmann) 323
Olaf Mertelsmann: Everyday Life in Stalinist Estonia; Ders.: Die Sowjetisierung Estlands und seiner Gesellschaft (von Olev Liivik) 327
Kristin Roth-Ey: Moscow Prime Time. How the Soviet Union Built the Media Empire that Lost the Cultural Cold War; The Baltic Sea Region and the Cold War (von Karsten Brüggemann) 335
Mood ja külm sõda. Fashion and the Cold War (von Nathalie Keigel) 341
„Schleichwege“: Inoffizielle Begegnungen sozialistischer Staatsbürger zwischen 1956 und 1989 (von Oliver Pagel) 344
The Geopolitics of History in Latvian-Russian Relations (von Artis Pabriks) 349
Die Archive Estlands im europäischen Kontext (von Manfred von Boetticher) 352

neljapäev, mai 16, 2013

Ajalookirjanduse aastapreemia 2012

Eesti Kunstiakadeemias kuulutati 15. mail 2013 välja Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2012. aastal ilmunud parima algupärase eestikeelse teadusliku ajalooraamatu eest. Žürii koosseisus dr. Aivar Jürgenson, dr. Anneli Randla ja prof. Tiit Rosenberg omistas auhinna kollektiivsele tööle "Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg".

reede, mai 03, 2013

Ajalookirjanduse aastapreemia väljakuulutamine 15. mail 2013


*Selgusid Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2012 nominendid*


Eelmise aasta parima ajalooalase trükise nominendid on selgunud,
laureaadi valib ekspertkomisjon 11 konkursile esitatud teose hulgast ja
võitja kuulutatakse välja 15. mail.

Preemia asutasid 1995. aastal Ajalooarhiiv ja Ajaloo instituut, tänaseks
on institutsioonide ring laienenud, ning nominente valivad lisaks veel
ka Akadeemiline Ajalooselts, Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli Ajaloo ja
arheoloogia instituut, Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond,
Tallinna Ülikooli Ajaloo instituut, Eesti Ajaloomuuseum ja Tallinna
Linnaarhiiv. Ajalookirjanduse aastapreemiaga pärjatakse möödunud aasta
parimat trükis ilmunud eestikeelset ajaloo-alaste originaalkäsitlust.
Aastapreemia määrab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad ajaloodoktorid,
eelmise aastapreemia laureaat ja korraldaja esindaja. Seekord kuulusid
ekspertkomisjoni dr Aivar Jürgenson (Tallinna Ülikooli Ajaloo
instituut), prof Tiit Rosenberg (Tartu ülikooli Ajaloo ja arheoloogia
instituut) ja dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia).
Ajalookirjanduse aastapreemia laureaat kuulutatakse välja 15. mail kell
15.00 Eesti Kunstiakadeemia Kunstkultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri
11, Tallinn). Samas annab ajakiri Tuna üle preemia parima 2012. a
ilmunud artikli eest.

Käesoleval aastal kandideerivad preemiale 11 raamatut:
*Riin Alatalu*, Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust

südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis.
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2012.
*Jüri Ant,*August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Tartu:
Rahvusarhiiv, 2012.

*Toomas Karjahärm*, Vene impeerium ja rahvuslus. Tallinn: Argo, 2012.

*Greta Koppel *(koost.), Madalmaade kunst Kadrioru kunstimuuseumis.
Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2012.

*Mati Mandel*, Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus? Tallinn:
Eesti Ajaloomuuseum, 2012.

*Aadu Must*,Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin. Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2012.

*Heiki Pärdi*, Eesti talumaja lugu: ehituskunst ja elu 1840-1940.
Tallinn: Tänapäev, 2012.

*Anti Selart*(koost.), Eesti ajalugu II. Tartu: Tartu ülikooli ajaloo ja
arheoloogia instituut, 2012.

*Tõnu Tannberg *(koost.),Eesti ajaloost 19.–20. sajandil. Uurimusi

Historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Eesti
Ajalooarhiivi toimetised 19 (26). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2012.
*Marek Tamm*, Monumentaalne ajalugu. Tallinn: SA Kultuurileht, 2012.

*Veronika Varik *(koost.), Tallinna hariduselu 1918–2010: üldharidus ja

hariduskorraldus. Tallinn: Tallinna Haridusamet, 2012.

Lisainfo:

Karin Nugis

Eesti Kunstiakadeemia

Kunstkultuuri teaduskond
Karin.Nugis@artun.ee Karin.Nugis@artun.ee>

Tel. 5309 4909

Tervitustega,


Karin Nugis
Kunstiteaduse instituut / Institute of Art History
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
Tel: +372 611 76 56
Mob.: +372 53 094 909