Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
Eesti ajalookirjanduse 2005. aasta preemia anti 7. aprillil 2006. a. ülevaateteose "Eesti ajalugu" kuuendale köitele (tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, peatoimetaja Sulev Vahtre).
Arvestades tõsiasja, et Eestis on 20. sajandi teaduslik uurimine võimalik olnud vaevalt paar aastakümmet, on "Eesti ajaloo" kuues köide oluline vahekokkuvõte olemasoleva teadmise kaardistajana ja suunaandjana edasisele uurimistööle. Komisjon koosseisus Mati Laur (esimees), Indrek Jürjo, Kari Tarkiainen ja Indrek Kuuben otsustas tunnustada "Eesti ajaloo" VI köite autorite söakust üldistavalt käsitleda kontroverset ja kergesti vaidlustatavat lähiajalugu. Komisjon tõstis esile ka Krista Kodrese peatoimetamisel ilmunud "Eesti kunstiajaloo" 2. köidet (1520-1770). Žürii rõhutas artiklitest koosneva kogumiku avarat käsitlusviisi, mis hõlmab traditsioonilise kunstiajaloo kõrval ka sotsiaalajaloolisi ja argiajaloolisi aspekte.
Kokku oli nominentideks esitatud kümme raamatut. Lisaks nimetatuile osalesid konkursil järgmised ajalooraamatud: Kersti Lust, "Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819-1915"; Ene Kõresaar, "Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes"; Mart Laar, "Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad"; Andres Tvauri, "Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani)"; Aldur Vunk, "Jeesus läks kõndimaie. Ristisõjad ja palverännakud Eesti keskajal"; Tõnu Raid, "Eesti teedevõrgu kujunemine"; Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts "Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953"; Andres Adamson "Hertsog Magnus 1540-1583. Tema elu ja aeg".
Arvestades tõsiasja, et Eestis on 20. sajandi teaduslik uurimine võimalik olnud vaevalt paar aastakümmet, on "Eesti ajaloo" kuues köide oluline vahekokkuvõte olemasoleva teadmise kaardistajana ja suunaandjana edasisele uurimistööle. Komisjon koosseisus Mati Laur (esimees), Indrek Jürjo, Kari Tarkiainen ja Indrek Kuuben otsustas tunnustada "Eesti ajaloo" VI köite autorite söakust üldistavalt käsitleda kontroverset ja kergesti vaidlustatavat lähiajalugu. Komisjon tõstis esile ka Krista Kodrese peatoimetamisel ilmunud "Eesti kunstiajaloo" 2. köidet (1520-1770). Žürii rõhutas artiklitest koosneva kogumiku avarat käsitlusviisi, mis hõlmab traditsioonilise kunstiajaloo kõrval ka sotsiaalajaloolisi ja argiajaloolisi aspekte.
Kokku oli nominentideks esitatud kümme raamatut. Lisaks nimetatuile osalesid konkursil järgmised ajalooraamatud: Kersti Lust, "Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819-1915"; Ene Kõresaar, "Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes"; Mart Laar, "Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad"; Andres Tvauri, "Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani)"; Aldur Vunk, "Jeesus läks kõndimaie. Ristisõjad ja palverännakud Eesti keskajal"; Tõnu Raid, "Eesti teedevõrgu kujunemine"; Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts "Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953"; Andres Adamson "Hertsog Magnus 1540-1583. Tema elu ja aeg".