Juhan Kreemi ettekanne 12. mail

Neljapäeval, 12. mail kell 18:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi järgmine ettekandekoosolek. Esineb Juhan Kreem teemal "Lisandusi Liivimaa reformatsiooniloole: Augsburgi Interim 1548".

Liivimaa reformatsiooniajaloos on seni olnud fookuses reformatsiooni esimene kümnend. Millised olid aga arengud 1533. aasta linnadepäeva otsuste (mis kinnitasid Liivimaa linnade orienteerituse Wittenbergi reformatsioonile) ja 1561. aasta alistumislepingute (milles reformitud usk fikseeriti kogu maal) vahel, on veel paljuski segane.

Käesolev ettekanne keskendub ühele episoodile sellest ajajärgust, nimelt Augsburgi Interimi retseptsioonile Liivimaal. Keiser Karl V poolt riigipäeval seadusega kehtestatud usuküsimuste ajutine kompromiss-korraldus pidi kehtima hakkama ka Liivimaal. Nii nagu Keisririigis, tekkis ka Liivimaal Interimi vastu ulatuslik poleemika. Ettekandes vaadeldakse milliseid argumente Tallinna linn ja Saksa Ordu selles poleemikas kasutasid ja millised olid Liivimaa võimukandjate üldised seisukohad Interimi suhtes. Interim jäi reformatsiooniloos kahtlemata lühikeseks episoodiks, kuid säilinud kirjutised annavad meile võimaluse hinnata reformatsiooni edenemist Liivimaal anno 1548 seniarvatust kaugemaleulatuvamaks.

Helen Rohtmetsa ettekanne 28. aprillil

Neljapäeval, 28. aprillil kell 18:15 toimub Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Esineb Helen Rohtmets teemal "Olukorrast piiril: Nõukogude Venemaalt saabunud sisserändajate kontrollimine Eesti idapiiril 1919-1923".

Eesti Vabadussõja kestel ning sellele järgnenud aastatel saabus Nõukogude Venemaalt Eestisse kümneid tuhandeid inimesi. Paljudele neist tähendas Eestisse tulek tagasipöördumist oma ajaloolisele kodumaale; teistele eelkõige võimalust põgeneda neid N. Venemaal ähvardava
tagakiusamise eest või püüdu pääseda oktoobrirevolutsioonijärgsel Venemaal möllavast kaosest. Üle idapiiri Eestisse tulla soovinud seltskond oli paljurahvuseline ja kirev, kust ei puudunud needki, keda Eesti riigivõimud käsitlesid ohuna riigi julgeolekule.

Ettekandes võetakse vaatluse alla, kuidas Eesti riigiasutused iseseisvumisele järgnenud aastatel idast lähtuvat sisserännet reguleerisid ja sisserändajaid Eesti piiril kontrollisid. Ettekandes
tutvustatakse, kellest sisserändajate seltskond koosnes, kirjeldatakse, kuidas Venemaalt tulijaid Eestis vastu võeti, ning vaadeldakse, milliste isikute riiki sisenemist püüdsid Eesti riigiasutused iga hinna eest takistada.