Nele Randi ettekanne 17.05
Akadeemilise Ajalooseltsi selle semestri viimane ettekandekoosolek toimub 17. mail kell 18:15 Lossi 3-425. Esineb Nele Rand ettekandega „Saksa Ordu esindatus Riia peapiiskopkonna ja ordu vahelises tülis Baseli kirikukogul 1430-ndatel aastatel“.
1434. aasta alguses esitasid Riia peapiiskopkonna esindajad Baseli kirikukogul kaebuse Saksa Ordu vastu. Taotleti õigusemõistmist 13. sajandisse ulatuvas Liivimaa valitsemise ning Riia peapiiskopi ja toomkapiitli ordulise kuuluvuse küsimuses. Nimelt olid värskeimad arengud asjas toimunud 1431. aastal Riiale ordu poolt peale surutud Wormsi kokkuleppega. Vaatamata sellele, et kontsiilil algatatud protsess leidis lahenduse Liivimaa siseselt 1435. aasta lõpus, oli periood antud küsimuses ordule üle-euroopalisel areenil tervikuna raske. Jõupingutusi ordule soodsa lahenduse leidmiseks pidid tegema kõik ordu esindajad nii paavsti juures Roomas/Firenzes kui ka Baselis resideeruval kontsiilil.
Ettekanne keskendub Saksa Ordu esindatusele Baseli kirikukogul Riia protsessis 1430-ndate aastate esimeses pooles. Käsitlust leiab näiteks Kaspar Wandhofeni ja Johann Niklosdorfi tegevus Roomas/Firenzes ning Andreas Pfaffendorfi, Johann Karschau ja Johannes von Reve tegevus Baselis. Millise sisuga informatsioon liikus asjaosaliste vahel ning kas ordu tegi kõik endast oleneva protsessile positiivse lahenduse leidmiseks? Või näitavad allikad pigem ordu hoolimatut suhtumist ja isiklike vastuolude pärssivat mõju Riia küsimusele tervikuna? Alust just viimast arvata, annavad näiteks teated, et kirikukogu nõue 1434. aastal, saata Liivimaa ordu esindaja 90 päeva jooksul Baselisse, ei jõudnud adressaatideni, või et Saksa Ordu peaprokuraator Kaspar Wandhofen oli tülis pea kõikide teiste ordu esindajatega Baselis, või et Liivimaa ordu ei vaevunud saatma Baselisse tugevat ja pühendunud eestseisjat.
1434. aasta alguses esitasid Riia peapiiskopkonna esindajad Baseli kirikukogul kaebuse Saksa Ordu vastu. Taotleti õigusemõistmist 13. sajandisse ulatuvas Liivimaa valitsemise ning Riia peapiiskopi ja toomkapiitli ordulise kuuluvuse küsimuses. Nimelt olid värskeimad arengud asjas toimunud 1431. aastal Riiale ordu poolt peale surutud Wormsi kokkuleppega. Vaatamata sellele, et kontsiilil algatatud protsess leidis lahenduse Liivimaa siseselt 1435. aasta lõpus, oli periood antud küsimuses ordule üle-euroopalisel areenil tervikuna raske. Jõupingutusi ordule soodsa lahenduse leidmiseks pidid tegema kõik ordu esindajad nii paavsti juures Roomas/Firenzes kui ka Baselis resideeruval kontsiilil.
Ettekanne keskendub Saksa Ordu esindatusele Baseli kirikukogul Riia protsessis 1430-ndate aastate esimeses pooles. Käsitlust leiab näiteks Kaspar Wandhofeni ja Johann Niklosdorfi tegevus Roomas/Firenzes ning Andreas Pfaffendorfi, Johann Karschau ja Johannes von Reve tegevus Baselis. Millise sisuga informatsioon liikus asjaosaliste vahel ning kas ordu tegi kõik endast oleneva protsessile positiivse lahenduse leidmiseks? Või näitavad allikad pigem ordu hoolimatut suhtumist ja isiklike vastuolude pärssivat mõju Riia küsimusele tervikuna? Alust just viimast arvata, annavad näiteks teated, et kirikukogu nõue 1434. aastal, saata Liivimaa ordu esindaja 90 päeva jooksul Baselisse, ei jõudnud adressaatideni, või et Saksa Ordu peaprokuraator Kaspar Wandhofen oli tülis pea kõikide teiste ordu esindajatega Baselis, või et Liivimaa ordu ei vaevunud saatma Baselisse tugevat ja pühendunud eestseisjat.
<< Home